Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Paks lumekiht elupuu hekil

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,1…0,9 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9...5,0 kraadi võrra.

Kõige külmemaks päevaks oli esmaspäev, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel -11,0 °C ja maksimaalseks -3,5 °C.

Lumi libises sulaga alla järsumatelt katustelt

Pildistas Tõnu Ploompuu

Harilik hiissammal

Harilik hiissammal    Leucodon sciuroides

Hiissammal on meie looduses üpris tavaline, kasvades vanade lehtpuude tüvede keskosas märgatava lokilise polstrina, aga võib vahel ulatuda isegi puu võrani. Talvisel ajal puid vaadeldes väärt märkamine. Nimetatud tüvesammal talub kerget õhusaastet, seega võime sammalt leida linnaparkides, kalmistutel, alleedel ja muidugi lehtpuu või segametsades kasvamas. Vahel harva võib kasvada ka kividel.

Tugevakasvulise hiidsambla kasvukohta on kerge märgata, sest varreharud on kuni viie sentimeetri pikkused ja varretipud läikivad.

Fotod WikipeediA

Kiilasilma talvine värvus

Harilik kiilassilm        Chrysoperla carnea

Foto: Sven Zacèk, Zacekfoto

Video salvestas Karl Adami

Talvituv jäälinnupaar saaki püüdmas. Õnneks olid nad ka edukad

Jäälind          Alcedo atthis

Värvika sulestikuga jäälinde võib jääda meile talvituma kuni sadakond. Linde võime kohata tegutsemas jäävabadel ja puhastel ning kiirevoolulistel jõgede lõikudel, ojadel, aga samuti allikatoitelistel kraavidel.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad omale saaki madalas ja selges vees, kus läbipaistvust vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Tavaliselt on sellisteks paikadeks vooluvete ülemjooksud, mida ääristavad puud.