Foto Arne Ader

Sookurekogum

Sookurg      Grus grus

Veljo loendas Leevaku külje all (Räpina kandis) kokku ca 150 sookurge ja esitas küsimuse:

On see tavapärane, et nad praegusel ajal nii paljukesi koos on? Millega seda seletada?

Selgitab Aivar Leito:

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kindlasti olete saanud aega piiluda looduskalender.ee lehel olevasse kuldnokakaamerasse. Kui ei, siis käige kuldnokkadel külas ära. Varsti on nad pesast läinud.

Tavaliselt pöörame kuldnokkadele tähelepanu vaid siis, kui nad rõõmsalt vilistades meie aias pesitsema asuvad ja hiljem, kui nad kogu lasteaiaga meie marjapõõsaid marjadest puhastama tulevad.

Minu kuldnokapere koorus 9. mail, seega hiljemalt nädala pärast peaks nad juba oma lennuteed alustama. Praegu istuvad nad pesakastis, mõni julgem tuleb juba välja piilumagi, aga pidevat näljakisa on pesakastist kosta hommiku esimestest tundidest.

Veebikaamera pilt Anne7, LK foorumist

Kolm kurepoega ja üks muna, aga ilma koorepragudeta (nähtaval küljel)

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Eile olid kahe kurepoja munades augud. Peab ju kooruja  harjuma hingamisega ja suurtel lindudel võtab see aega.

Tänase hommikupoolikuga on meil pesas kolm tragi kurepoega.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Puuk

Igal kevadel, kui aprillis kuulen, et see või teine on leidnud esimese puugi, siis mõtlen, et pean sellest rääkima. Aga enamasti on looduses sel ajal nii palju põnevat, et sinnapaika see asi jääb.

Läheb umbes kuu aega, kui terviseamet ärkab ja hakatakse rohkem rääkima vaktsineerimisest ja statistikast. Just see viimane mind enamasti mõtlema paneb. Sest meil pole Eestis tõhusat puugihaiguste ohjamise kava.

On olemas vaktsiin puukide poolt levitatavale entsefaliidile, aga see vaktsiin ei kata kõiki tüvesid ja millegipärast ei vaktsineeri sellega end sageli ka meditsiinitöötajad ise. Ei oska öelda, miks.