Kaja Kübar andis teada, et Kilingi-Nõmmel Talil on massiline konnade kevadränne sobiva ilma tõttu alanud. Rände ajal sattuvad kahepaiksed sõiduteedele. Võimalusel tuleks olla tähelepanelik maanteedel päikeseloojangust keskööni.

Autojuht - sõida konni säästvalt ja vähendada kiirust. Rändeks sobivate ilmade korral kestab konnade massränne kuni viis ööd, aga ilmade külmenedes rändeaeg muidugi pikeneb.

Kassikakk        Bubo bubo

Videos vilksab hetkeks emaslinnu poolt munetud muna. Kakumunad ongi suuruse poolest pigem väikesed ja silmnähtavalt ümmargused.

Pesitsemisele on hea algus tehtud.

Jaanuari teises pooles seirasid Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma liikmed siin talvitavaid röövlinde. Tänavu talvitas Eestis hinnanguliselt 1800 hiireviud, 1600 hallõgijat, 1200 merikotkast ja 100 taliviud.

Juba kümnendat aastat läbi viidud talvine röövlindude loendus toimus 34 seirealal kogupindalaga 1885 km2, millest ava-kultuurmaastikku oli 590 km2. Linnuvaatlejad kohtasid kokku 118 röövlindu kümnest liigist, lisaks loendati 49 hallõgijat.

Hallõgija

Õienupud

Harilik sinilill            Hepatica nobilis

Mis on see vägi mis paneb taimed varakevadel õitsema?

Sinilille taimedel on maa sees peidus jämedate juurtega veidi viltune risoom. Risoomi talletati juba möödunud aastal tänavuseks varakevadiseks õitsemiseks vajaminevad varuained. Sinilille risoom võib maapinnas elada ja areneda kuni mitusada aastat.

Lumi, vesi ja seen

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

Karikseened alustasid kasvamist päris hilissügisel, aga muutuvad märgatavamateks tavapäraselt aprillis ja maikuul (tänavu polnud maapind eriliselt külmunud ja vast on see põhjuseks, miks seente viljakehi juba märgata võib). Mandriosas leidub neid seeni pea kõikjalt.

Varakevadiselt värvitus võsastikus torkab silma iga värvilaik. Karikseened kasvavad maapinnal vedelevatel kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel.