Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Rebane jõeluhal

Nädal algas vaikse selge hommikuga. Kella üheksa paiku mõõdeti õhus -4,3 °C, mis osutus kogu nädala minimaalseks õhutemperatuuriks. Rohumaad olid lumised, künnipõllud mustasid. Muld oli pinnalt mõne sentimeetri sügavuseni külmunud. Miinuskraadid jäid püsima ka päeval.

Pedja jõe luhaniit esmaspäeval

Foto Arne Ader

Kattekold

Kattekold       Lycopodium annotinum

Lõuna-Eesti on kenasti lumevalge, aga Põhja-Eestis kõnnivad kuuseotsijad veel hilissügiseses metsas. Kuusemetsades, kuid paljudes teisteski kasvukohtades võime sattuda kenadele kattekoldadele, millest meie esivanemadki on huvitavaid toakaunistusi pühade ajaks punutud. Metsa all peab neid lihtsalt märkama.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ligikaudu 30 aastat kestnud kaitsetöö tulemusena tõsteti sel aastal Uus-Meremaa viiest kiiviliigist kaks, okarito kiivi (Apteryx rowi) ja triipkiivi (A. mantelli), Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku eriti ohustatud (Endangered – EN) liikide kategooriast kategooriasse ohualtid (Vulnerable – VU).

Triipkiivi / foto: Maungatautari Ecological Island Trust (Wikimedia Commons)

ELKS annab teada, www.elks.ee

Foto Ingmar Muusikus

Norra-Oostriku allikad: kuulatamise paigad

Eesti Looduskaitse Seltsi jõulukonverentsil kuulutati Aasta Loodussõpradeks Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus, Aasta Loomaks 2018 kuulutati ilves.

Reedel, 15. detsembril Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimunud Eesti Looduskaitse Seltsi jõulukonverentsil kuulutati Aasta Loodussõpradeks bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp ning loodusfotograaf Ingmar Muusikus.

Foto Arne Ader

Kaelus-turteltuvi

Kaelus-turteltuvi       Streptopelia decaocto

Tänavuse aasta lindude - turteltuvide tegemistest vastu talve.

Tänavu pesitses meil kuni mõnisada paari kaelus-turteltuvisid. Levila põhjapoolses osast, Lõuna-Soomest ja meilt rändab enamus linde talvituma lõuna poole veel oktoobrikuus. Euroopas ning mujal soojemas kliimas on nad paigalinnud.

Talvituma jäänud isendeid pole palju - kuni poolsada isendit ning nemadki seavad endid sisse väikeasulate puistute või parkide lähedusse ja aedlinnades.