Kirjutas Kristel Vilbaste
Illustratsioonid Vikipeediast
Looduse lõputu ringkäik on taas ühe ringi lõpusirgele jõudmas, puulehed tudisevad viimast jõudu kokku võttes vihmast märgade oksaraagude otsas ja ootavad. Ootavad seda, kas tänavu rebib neid puude küljest enne tuul või siis nagu mullu, kus lumi tuli lehes puudele ja kogu kupatus sadas alla “kollase lehe-valge lume” moosina.
Ja nagu ikka olemegi tegelikult valmis oktoobrilõpu esimeseks lumeks. Nii on see läbi aegade olnud, et reipad sügistormid toovad meile Atlandilt sooja ja niiske õhu ning Põhjala virmalistevooriga kokku puutudes see taevavesi lõpuks ka laia lobjaka või lumekruupidena alla sajab.
Lund oleks hädasti vaja, sest siis saaks inimeste mõtted priiks kogu valimistemöllust ja kandidaatide vägitegudest.