Fotod Arne Ader

Musträstas ja viirpuumarjad

Musträstas          Turdus merula

Tänavu pikk, soe ning ka tormine sügis on värvulisi paigal hoidnud. Septembri lõpupoole oli Tallinnas märgata suuremat rändajate hulka ja läbirändajaid märkamegi linnatingimustes toitumas puudel veel hulgaliselt säilinud viljadega. Tavapäraselt lõpeb koos oktoobri lõpuga suurem läbiränne, aga see oleneb ka ilmadest. Talve trotsima jääb meile päris arvestatav hulk musträstaid, kuid ikka inimeste lähedusse…

Kirja pani ja pildistas Aivar Leito

Mustakurmu edastab meile sügisrände teekonna

Nagu arvata võis, alustasid möödunud nädalavahetusel sügisrännet ka satkured „Mustakurmu“ ja „Hauka 3“.

„Hauka 3“ alustas rännet 13. oktoobril ja jõudis 15. oktoobri pärastlõunal Rokiškise linna lähistele Leedu keskosas. Tema esimese rändehüppepikkus oli ligikaudu 220 km.

„Mustakurmu“ startis Piiroja soost 14. oktoobri varahommikul päikese tõusu ajal ööbimispaigast Matsuri lähistel Vene piiri ääres ja jõudis sama päeva õhtul Asipovichy linna lähistele Valgevene keskpaigas kuhu jäi ööbima, jätkas sealt rännet järgmise päeva ennelõunal lõunasuunas ning jõudis pärastlõunal juba 30 km kaugusele Hlusha linna lähistel jätkates ilmselt rännet.

TV ja Raiko Allik käisid Peipsimaal jõhvikal

Jõhvikas on tõeline terviseallikas. Võtsime Mesi Tare paadilaenutusest paadid, Tauno Laasik paljastas meile hea jõhvikakoha ning tarkusi jagasid Kristel Vilbaste ning Mikk Sarv

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Harilik lodjapuu      Viburnum opulus

Sügisel köidavad justkui tahtmatult meie tähelepanu kõik marju kandvad puud ja põõsad, aga lodjapuu on nende seas ikka tõeline kaunitar.

Lodjapuid kohtame kasvamas pea kõikjal üle Eesti: salumetsades, puisniitudel või veekogude kaldaaladelt, aga mitte kusagil massiliselt. Lõuna-Eestis olevat lehed juba lodjapuudelt varisemas, rannikul aga oma värviilu alles saavutamas.

Tekst ja fotod Arne Ader

Laanesõnajalg Poruni põlismetsas

Eilsete metsajuttude jätkuks mõtlen täna sellele, et meie elus on miskit, mis on rahva koos püsimiseks emakeelest veelgi olulisem: see on meie maailmavaade. Kui kokku saavad kõrge riigiametnik ja puukallistaja, siis ühisest eesti keelest omavaheliseks viljakaks aruteluks paraku ei piisa.

Ühtedele võib olla mets puude kogum tihumeetrites, mida saab konverteerida rahaks. Teistele on see imeline elurikkuse võrgustik, mis üllatab oma iluga ja teiseneb salamisi meie kõigi rõõmuks.

Metsa kui ainelist rikkust saab mõõta mõõteriistadega ja tulemusi saab väljendada statistiliselt. Metsa kui vaimset rikkust saab mõõta vaid vaimsete vahenditega ehk siis vastuseks on vaid meie endi äratundmised.