Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Tõmmuvaerad merelahtedel

Foto Arne Ader

Tõmmuvaerad

Tõmmuvaerad

 

Tõmmuvaeras        Melanitta fusca

 

Vaikse ilmaga on mererannast ujuvaid vaeraparvi näha.

Kuidas neid kaugelt ära tunda? Tõmmuvaeraste salgad lendavad mere kohal madalal ja salga lennupilt lennupilt on selline lainetav. Meil ollakse harvad pesitsejad vast ainult mõnisada paari. Läbirändajad kohtame tihemini loode- ja läänerannikul, vähesel määral ka Peipsil. Avaveelahvandustes talvitujad jääb meie vetesse samuti kasinalt.

Rändekaamera lammutati laiali

Pahereti pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Pool tundi tigedat lammutamist ja sookurgede rändekaamera pilt oli kadunud. Mikrofon jäi akude pealt tööle ja võisime vaid tõdeda, et seadmete rappimine kestis kokku pea tunni jagu…

Lähipäevil läheme koristama riismeid ja alles siis saab öelda, mida seadmetest annab taastada, remontida või mis nõuab välja vahetamist. Heli järgi võis otsustada, et teravate ning tugevate okastega kibuvitsapõõsasse kinnitatud päikesepaneel trambiti samuti puruks.

Kui olukord selge anname toimunust ülevaate.

"Aasta puu" õunviljad

Fotod Arne Ader

Karvane viirpuu

Karvane viirpuu

 

Viirpuud       Craetagus

 

Viirpuud ongi üks liigirohkeimaid taimeperekondi maailmas. Liike arvatakse olevat üle tuhande ja neid tekib pidevalt juurde.

Kuidas siis uued liigid tekivad? Viirpuud ristuvad omavahel kergelt, andes kahe liigi raskesti määratavaid ehk siis vahepealsete tunnustega järglasi. Mõned nendest ongi Eestis tekkinud ning levinud ehk ongi ainulaadsed maailmas. Sellisteks on Saaremaa viirpuu ja Viidumäe viirpuu.

Parkides ja aedades kasvavaid liike on juba üle kuuekümne - tuntum nendest karvane viirpuu.

Matkarada hiide Tartu maantee ääres: Saula siniallikad

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Kohtade tähtsus muutub aja jooksul. Kunagi käidi Tartusse hoopis teist teed pidi. Siis hakkas viima maantee üle Pirita jõe Tartusse pisikest kivisilda pidi üle Pirita jõe Saula kandist. Nõukogude ajal sai seal peatuda kohe maantee ääres väikeses parklas, kus sirutati enne Tallinna jõudmist jalga ning jalutati Saula Siniallikateni. Nüüd on allikateni ja hiiepaigani viiv rada ära peidetud 2 x 2 maantee äärde jäävate kogumisteede rägastikku, kuid kohale jõuab ikka.

Saula Siniallikad olid sajand tagasi pühad veevõtukohad. Selleks, et sealt tervistavat vett võtta, tuli vastu anda üks münt. Nii on ka hiljuti tehtud, sest Silmaallika põhjast puutüvedelt säravad vastu mõned üsna värsked mündid.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.