Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Õhtuvalgus. Matsalu

Matsalu looduse 60. kaitsmisaastat tähistatakse 21. septembril Penijõe mõisas toimuva juubeliüritusega „Matsalu jäljed filmikunstis“.

Tänavu täitub 60 aastat ajast, mil moodustati Matsalu rahvuspargi eelkäija Matsalu riiklik looduskaitseala. Aastapäeva tähistatakse Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali raames toimuva juubeliüritusega, kuhu on oodatud kõik endised ja praegused Matsalu rahvuspargiga seotud tegutsejad, teadlased ja teised loodushuvilised. Penijõe filmiõhtul saab näha vanu filme Matsalu loodusest ning kuulda filmitegijate ja endiste looduskaitsetöötajate kommentaare Matsaluga seotud kogemustest.

Pesitsusaja kokkuvõte Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing

Nagu must-toonekure pesaelu jälgijad juba hästi teavad, olid pesitsustulemused kahes jälgitavas pesas erinevad. Lätis seni edukalt poegi kasvatanud pesas pesitsemine ei õnnestunud. Võimalik, et kevadel põgusalt kohal olnud emaslind polnud see, kes varem siin pesitses ja hiljem tulnud kohaliku isaslinnuga nad pesitsuspaari ei moodustanud. Nii saimegi näha, kuidas üksik isaslind pesa ehitab ja seda regulaarselt külastab. Nagu Läti kolleeg  Maris Strazds kirjutab, käis pesal mitu emaslindu, aga ükski ei jäänud pidama. Need võisid olla läbirändavad isendid (Eestist?), kes väikse rändepeatuse sellel pesal tegid. Mõned neist jõudsid ilmselt ka pesitsemiseks liiga hilja kohale. Korra sattusid pesale ka kolm toonekurge ühel ajal.

Foto Arne Ader

Sookurgede rändeparv

Sookurg       Grus grus

Seoses sookurgede rändekaamera paigaldamisega tahaks soovitada vaatajatele ja lugejatele: LINK

Loodusfilmide vanameistri Rein Marani juba kolmekümne viie aasta eest valminud haruldast filmi „Sookured“ (Eesti Telefilm 1982): LINK

Pildid saatis Aita Raud

Pildistatud: 17. septembril Pärnus Riia mnt-l Alevi kalmistu ja Selveri autoparkla linnapoolses nurgas

Vääveltorik ehk väävlik         Laetiporus sulphureus

Kaunist väävlikku võime märgata kasvamas, vanadel tammedel või hõberemmelgatel, kas puude tüvedel või ka jämedamatel okstel. Teistel lehtpuudel leiab vääveltorikut üpris harva. Linnaparkides, maanteede alleedel või üksikutel vanematel puudel kohtame neid juba alates juunikuu teisest poolest.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Mukri rabast pole paljud midagi kuulnudki. Kuid 2017. aasta suvel, kui seal sai valmis uus kõrge vaatetorn, hakkas rahvast saabuma murdu. Kohalikud parklad raja alguses, aga eriti raja keskel, kust viib kõige lühem laudteejupp vaatetornini, olid autodest ummistunud. Kitsas sirge tee läbi soo on servadest hakanud ära vajuma tihedast liiklusest, aga tegelikult saab kõige paremini parkida raja lõpus, kus on kuivkäimla, lõkkeplats ja isegi väike katusealune lauakesega.