Uudised

"Jooksev must hunt". Asko Künnap
Tekst: Laura Kiiroja

Musta värvi hallhundid on Euroopas ja Aasias väga haruldased, Ameerikas aga vähemalt mõnes piirkonnas üsna levinud - näiteks Yellowstone’i rahvuspargis on 45% huntidest musta kasukaga. Siiani oli teada, et must värv tuleneb koerte seas esinenud geenimutatsioonist, mis jõudis hübridiseerimise kaudu huntideni. Muus osas on hallhundi must värvivariatsioon suuresti müsteerium. Oktoobris 2022 avaldatud uuringus leiti aga vähemalt osaline vastus küsimusele, miks musta värvi hunte esineb osa piirkondades rohkem kui teistes.

Sloveenlased on koostanud kaks suurepärast postrit selgitamaks inimestele, milline väärtus on suurkiskjatel nii ökosüsteemi kui ühiskonna tasandil. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

Kõik elusolendid on omavahel seotud. Ökosüsteemi tervis mõjutab otseselt kõikide elusolendite (sealhulgas meie) tervist. Terve ja funktsioneeriv ökosüsteem tagab piisava taimestiku biomassi, puhta vee, viljaka mulla, tolmeldamise ja seemnete levimise, ohjab haigusi ja reguleerib kliimat - ühesõnaga kõik, mis ka meie eluks ja heaks käekäiguks oluline.

USAs Ülemjärves asuva Isle Royale rahvuspargis viiakse läbi tänaseks juba 64 aastat kestnud huntide ja põtrade populatsioonide dünaamika uuringut. Tegu on maailma pikima bioloogia vallas toimuva teadusuuringuga. Igal kevadel ja suvel tehakse maismaal ekspeditsioone ning igal talvel õhuvaatlusi. Seekordne talvine õhuvaatluste hooaeg saigi 20. jaanuaril alguse. Videos saab aimu sellest, mismoodi üks õhuvaatlus toimub ja mis tunne oleks niiviisi väikese “teaduslennukiga” lennata.

Videos hullab Voyageurs rahvuspargi kolmeliikmeline Nashata hundikari. Kaks emaslooma müravad esiplaanil ning isasloom tuleb vaoshoitult järele.

Kuu aega tagasi kaelustati Taanis esimene hunt.

Tekst: Laura Kiiroja

Taanis hävitati hundid juba 16. sajandil. Kui aeg-ajalt mõni Saksamaalt tulev üksik villem ka saabus, lasti ta kärmelt maha - neist viimane aastal 1813. Taanlastel oli täitumas juba 200 aastat ilma ühtki hunti silmamata, kui 2012. aasta novembris leiti ühe hukkunud kriimsilma laip. DNA analüüsid näitasid, et tegu oli Saksamaalt migreerunud hundiga ning järgnevate DNA uuringute kaudu leiti tõestust veel kolme isahundi olemasolu kohta. Kangesti jäädi ootama esimest Taani rändavat emaslooma, et saaks päris oma hundipopulatsioonile alguse.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

Detsembris ilmus Postimehes kolme Tartu Ülikooli teadlase poolt kirjutatud arvamusartikkel, kus kritiseeriti teravalt Keskkonnaagentuuri poolt iga-aastaselt läbiviidavat suurkiskjate seiret. Väideti, et teaduspõhise seireni pole Eestis veel jõutud, andmete kogumise metoodika pole süsteemne, analüüs on ebaselge ning vajalik oleks DNA-põhise seire rakendamine.

2018. aasta kevadel sai välja kuulutatud hunt kui Eesti rahvusloom. Üheks eesmärgiks oli kindlasti luua rahvusloomast meie riiki ja rahvast ühendav sümbol. Teiseks eesmärgiks oli aga seista hundi kui ökosüsteemi tugiliigi hea käekäigu eest, mis ei ole sugugi kerge, arvestades, et hunt on üks peamisi konfliktliike. Käes on uus aasta ning kombekohaselt on aeg oma peamised eesmärgid uuesti meelde tuletada. Seda teeb ka rahvuslooma ümarlaud, mis on tegutsenud hundi väljakuulutamisest alates.

Kingitusena kõigile hundisõpradele ja lambakasvatajatele sai toomapäeval valmis lühifilm karjavalvekoerte kasutamisest. Oma kogemust jagavad Karula rahvuspargi mahelambakasvatajad Liilia Tali ja Lilian Freiberg. 

Tekst: Ell Sellis

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Pixabay

Novembri lõpus avaldati Yellowstone’i Hundiprojekti (USA) teadlaste uued põnevad avastused. 26 aasta ja seejuures 229 hundi andmed tõid esile väga huvitava seose huntide käitumise ja tuntud parasiidi, Toxoplasma gondii, vahel.

Tekst: Laura Kiiroja
Graafika: nature.com