Suur osa minu lapsepõlvest on möödunud soodes ja turbaväljadel.
Paikades, kus vanemad üritasid ammendatud freesturbaväljadel panna kasvama jõhvikaid. Taastades kümnekonna aastaga jõhvikasoo, panid selle käigus kasvama ka ülejäänud loomuliku sootaimestiku. Enamus neist soodest on praegu tavalise soo nägu. Sestap paneb mind imestama praegune soode taastamise kampaania, kus põhikatsealadeks on meie looduskaunid matkaradadega paigad Nigula rabas, Rongu rabas ja Viru rabas.
Harilik sinilill Hepatica nobilis
Tegime täna väikse tiiru Haanjas ja Karula kuplistikul. Kavadi järve ääres märkasime õitsvaid sinililli. Eks see selline talvine õitsemine ole - nupud kenad, aga õied külmanäpistatud.
Selgitab hülgeuurija Ivar Jüssi
Pildid veebikaamerast IceAge, LK foorumist
Täiskasvanud isasloomal näeme kaela piirkonnas nahavolte
Hallhüljes Halichoerus grypus
Imetamise lõppedes hakkavad emasloomad indlema ja täiskasvanud isasloomad hoiavad koloonias sarnastel emastel „pilku peal“.
Kui vanalt saavutavad suguküpsuse hallhüljeste emas- ja isasloomad?
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader
Lepad. Raigastvere järv, Vooremaa ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 94 Eesti suurim voorestik
Vooremaa pindala on ca. 977 ruutkilomeetrit.
Loe artiklit Eesti Entsüklopeediast: LINK
Ihamaa luht. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 95 Eesti suurim looduskaitseala
Alam-Pedja looduskaitseala pindalaga on 343 ruutkilomeetrit.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.