Fotod Arne Ader

Kollane kuldtäht ( www.loodusemees.ee )

Kollane kuldtäht       Gagea lutea

Kollase kuldtähe looduslikeks kasvukohtadeks sobivad leht- ja salumetsad ning veekogude kaldaalad. Kuid see liilialine armastab inimese lähedust – teda leiab nii parkidest, kui õuemurust.

Kuldtähed mõjuvad, kui kevade kehastus – õhuline ja õrn, sihvakate lehtedega, ühe peenikese varre otsas, sarikjas õisikus võib leida kuni kaheksa kuldselt säravat õit.

Foto Arne Ader

Must-kärbsenäpp ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 3. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta kolmandas voorus kokku 183, kellest algajate küsimustele vastasid 160 ja edasijõudnute omadele 23. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 102 ja edasijõudnutest vaid 1 osaleja – Camilo Carneiro, kes ühtlasi ka kolme vooru järel edasijõudnute arvestuses võistlust juhib 14 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 15 punktiga esikohta 20 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator, www.eoy.ee/aed

Foto Arne Ader

Kanepilind ( www.loodusemees.ee )

Praegu on kätte jõudnud see üürike aeg, kus kõik Euroopas talvitanud rändlinnud on pärale jõudnud igasse metsatukka, aga suurem osa Aafrika linde on alles saabumata. Nädal veel ja siis muutub hommikune linnukoor nii valjuks, et liikide eristamine hakkab tõesti raskusi valmistama. Siin on aga seitse lindu, keda võib praegu paljudes aedades kohata ja laulmas kuulda. 

Laulurästas. Laulurästa laul on pausidega, korrates fraase, nagu „kiri-küüt“ või „Tiit teol“ mitu korda järjest. Laulukõla sarnaneb musträstale, kuid musträsta pausideta flöödilaulu ei saa sõnadesse panna. Praegu on laulurästas õhtul pimedas üks viimaseid lauljaid. 

Reedel, 1. mail tähistab Eesti Ornitoloogiaühing 99. aastapäeva.

Külastage täna EOÜ Facebooki lehte, sealt leiate toreda üllatuse, mida saab ka sõpradega jagada.

Ühing tänab kõiki oma liikmeid, auliikmeid, nõukogu liikmeid, endisi ja praeguseid töötajaid, koostööpartnereid, annetajaid ja teisi toetajaid oma panuse eest!

Meie ühineme heade soovidega.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Kährikkoer ( www.loodusemees.ee )

Kährik ehk kährikkoer        Nyctereutes procyonoides

Rekord nr 124.

Suurima koljuga kährikkoera küttis 2012. aastal Jüri Kaju Saaremaalt. Kolju pikkuse ja laiuse summa oli 21,69 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 125.

Pikima koljuga kährikkoera küttis 1994. aastal Jõgevamaal. Viljar Saar. Kolju pikkuseks oli 14,03 cm.

Rekord nr 126.