Nääred
Meie peres on üks “tüütustaim”, mida alati lapsele näitan, kui kusagil kohtan. See on harilik näär. Kui püüan jalutades, teda nähes, jälle temast rääkima hakata, siis kostab kiiresti “Jah, ma tean! Jah, ma tean!”
Aga ma räägin siis teile. Näär on selline pisike sarikõieline. Väga, väga kidur putk. Lehed meenutavad natuke pihlakalehti, kuigi lehekesed on veidi rohkem nagu täissöönud, palju ümaramad. Taime alumises osas on nende lehtede suurem kodarik, aga ülevalt on ta täiesti lehitu. Seal üleval on maikuus ilus pisike, valgete õite sarikas. Ja just õitsemise ajal me teda märkame.
Muul ajal on taime leidmine päris keeruline, kuigi just praegu on õige aeg tema juuri ravimtaimena varuda.