Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaelushiir lehesajus ( www.loodusemees.ee )

Ma ei tea, kes mõtles välja sõna “hiirvaikne”, aga selge on see, et see inimene pole kunagi ühegi hiirega ühes toas maganud.

Nädalavahetusel maamajja jõudes sain ma aru küll, et olen taas seltsilised saanud. Kellegi usin käpp oli laua peale kuivama jäetud tassitäie herneseemet mu kummikusse kandnud, kaunistanud hammastega ära Palmolive seebi ja löönud karva läikima ka vaasi toodud astelpajumarjadega.

Kui “köömneread” koristatud, siis olin siiski sunnitud hiirelõksud ülesse panema, sest selle tegelase vanem sugulane üritas eelmisel aastal klaveri pedaalide alla hakata närima oma uue kodu sissepääsu. Viimasel hetkel sain kinnisvara siiski enda omaks kuulutatud ja ukse pitseeritud.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Merikotkas ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaameti merikotka kaitse tegevuskava aastateks 2020- 2024 näeb kõige olulisema kaitsemeetmena ette merikotka teadaolevate pesapaikade kaitse ja pesitsusaegse raierahu tagamise.

Oluline on jätkata ka maaomanikele saamata jääva tulu kompenseerimist, kaardistada seni teadmata pesad ja üle vaadata plii kasutamine jahinduses, kuna ligi pooled uuritud hukkunud merikotkastest on surnud pliimürgistuse tagajärjel.

Eesti rannikualadel, suurte siseveekogude ja jõgede lähedal pesitseb ligi 300 paari merikotkaid. Kuigi vahepealsest arvukuse madalseisust on edukalt üle saadud, on ajalooliselt Eesti aladel elanud merikotkaid rohkem kui praegu. Kinnitatud kava rakendamise tulemusel peaks 15 aasta pärast olema Eestis 400 paari merikotkaid.

EOÜ annab teada

Äsja ilmunud teabelehes Tiirutaja kirjutab Tuul Sepp kliimamuutuste mõjust lindudele - millised linnurühmad on sellele kõige tundlikumad ja kas inimene saab midagi teha.

Jätkuvad aasta linnu valimise retrospektiiv ja Toomas Jüriado meenutused aasta linnu markide teemal. Persooniloos saame lähemalt tuttavaks Vilju Lillelehega, kes tähistas septembris oma 80. sünnipäeva. Agu Leivits kirjutab Kabli linnujaama sünnist 50 aastat tagasi. Veel saab lugeda ühingu suvepäevadest, Põõsaspeal toimuvast rändlindude seirest ning punajalg-pistrike massilisest rändest.

Loe Tiirutajat veebis: LINK

Foto Kaarel Kaisel

Hommik Kasari luhal. Matsalu

Alates 1. oktoobrist võime metsateedel näha tavapärasest erinevat sagimist, kuulda hõikeid, koerte haukumist ja püssipauke. Alanud on ajujahi hooaeg põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele.

Kuidas peaks käituma seeneline, marjuline või looduses hulkuja, kui olete sattunud ajujahi alale?

Põhiliselt nädalavahetustel toimuv ajujaht ajab suurulukid liikuma, seega tuleb ka  autojuhtidel olla isegi suurematel maanteedel tähelepanelikum sest suurulukid ületavad olude sunnil isegi suuremaid maanteid.

Hiite Maja annab teada

Võistluse peaauhinnaks on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.

12. korda toimuva rahvusvahelise võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.