Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

India elanikel on põhjust kaeluskotkastele tänulik olla – need raipetoidulised linnud söövad ära karjamaal surnud loomade korjused, mis muidu meelitaksid ligi hüäänkoeri või nõuaks inimeste poolt koristamist.

Viimase mõnekümne aasta jooksul on aga kotkaste arvukus drastiliselt langenud. Kui varem ulatus tumepea-kaeluskotka (Gyps tenuirostris), valgeselg-kaeluskotka (Gyps bengalensis) ja sale-kaeluskotka (Gyps indicus) arvukus kümnetesse miljonitesse, siis praegu kuuluvad Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku äärmiselt ohustatud (Critically Endangered – CR) liikide kategooriasse.

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Tehniline tugi HATCAM

Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees
07.02.2018

Eesti TA Looduskaitse Komisjoni (LKK) märgukiri metsanduse olukorrast [1], mis saadeti nii Riigikogu Keskkonnakomisjoni kui ka Keskkonnaministeeriumile, on pälvinud mõneti ootamatut tähelepanu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk (RM) reageeris sellele artikliga ajalehes Postimees [2]. Sellele järgnes Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlaste, täpsemini metsateadlaste, pressiteade [3].

Kalle Muru annab teada

Foto Arne Ader

Musträstas

Esimene kuu klubi Estbirdingu 2018. a. ökorallist on edukalt seljataga. Oma nimekirjad saatsid 28 huvilist ning kokkuvõtte leiate ökoralli blogis: http://okoralli.blogspot.com.ee/

Kokku nägime/kuulsime kamba peale 82 liiki linde ning selle nimel kõndisime kokku üle 800 km ning tublimad väntasid jalgratastel kokku napilt 400 km.

Kes tunneb tungi osaleda, siis võistlus kestab terve kalendriaasta ning ei ole üldse hilja liituda - võistluse eesmärgid ja juhised leiate samuti blogist.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Musträstaid näeb aias enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.

Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)