Filmi leiame ERR-i arhiivist

Film valmis Eesti Telefilmis 1991 aastal.

Suur üleminekuaeg, mida võiks Vabariigi juubelikuul vaadata, meenutad. Filmi autori Rein Marani huvi inimeste ja koduloomade suhete vaatlemiseks püsib tänapäevani. Dokumentaalne film ei võimaldanud tol muutuste ajajärgul kõiki kavatsusi realiseerid, aga huviline saab vähemalt ülevaate tol ajal toimunust.

Vaata filmi: https://arhiiv.err.ee/vaata/inimene-ja-koduloom

Film esilinastus 21.04.1991

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Talvel käivad hallrästad sageli kümnetest, mõnikord isegi sadadest lindudest koosnevate salkadena aias põõsastele ning puudele jäänud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid söömas.

Rändeperioodil oktoobris-novembris võib ka mitmetuhandelisi hallrästaparvi kohata, kuid mõnel aastal on hiigelsuuri rästaparvi isegi südatalvel nähtud – näiteks 15. jaanuaril 2003 Pärnumaal Võistes ning 5. jaanuaril 2006 Saaremaal Türjul vaadeldi korraga 4000 hallrästast. Eestis arvatakse talvel olevat kuni 50 000 hallrästast.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Algab uue Eesti haudelinde käsitleva raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ ettetellimine, mis kestab kuni 15. märtsini. Tegemist on viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. Kuni 15. veebruarini on võimalik linnuatlase väljaandmise toetuseks ka teha annetusi, annetajate nimed trükitakse raamatus ära.

„Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ on kauaoodatud teos, mis põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:

- kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis,

Keskkonnaamet annab teada

Rajakaamera pilt Jõgevamaalt, Gaido Padrik

Keskkonnaamet kinnitas Eesti suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevusplaani

2018-2021. aasta tegevusplaani peamisteks tegevusteks on suurkiskjate seiresüsteemi arendamine, kahjustuste ja kahjude ennetuskulude hüvitamine ning avalikkuse teadlikkuse tõstmine.

„Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava on sisuliselt erinevate huvirühmade kokkulepe, mille järgimine võimaldab mõistlikult ja tasakaalukalt korraldada meie suurkiskjate ja maaelanike suhteid,“ lausus Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.