Nädal metsas. Rebaste jooksuaeg.
Et kõik teaks, mis tunded rebastel sees pulbitsevad, tuleb lumele suuri südameid joonistada.
Et kõik teaks, mis tunded rebastel sees pulbitsevad, tuleb lumele suuri südameid joonistada.
Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Paljud peavad leevikest Eestis vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.
Leevikese arvukuseks hinnatakse meil 100 000 – 200 000 paari, kellest osa rändab talveks veidi lõunapoole Kesk-Euroopasse. Eestist rändab läbi ka arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid leevikesi – sügisel on ränne aktiivsem septembri lõpus ja oktoobris, kevadel märtsis ja aprillis. Leevikesi talvitab Eestis hinnanguliselt 100 000 – 300 000 isendit.
Pildistas Kristel Vilbaste
Tartu koduaia õitseja
Varretu priimula Primula vulgaris
No ei jäta priimulad õitsemise ajal kedagi ükskõikseks. Pildil olev taim on tegelikult õitsenud kogu talve. Kui lumi on Tartus uuesti ära sulanud õitseb priimula rahulikult edasi.
Raudkull Accipiter nisus
Püsivama lumekatte teke toob need väikesed röövlinnud talilindudele mõeldud toidumajade ümbrusesse ja neid võime kohata isegi Tallinnas.
Saaki passitakse liikumatult puude ladvas või sagedasti mõnel tehnilisel rajatisel: välkkiire rünnak välja vaadatud objektile võib röövlinnule saagi tagada. Värvulisi kütivad raudkullid lennust.
Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste
Kave püha allikas
Tihased on nüüd rõõmsalt oma esimese kevadlaulu laulnud ja talvel selgroo katki murdnud. Karumammadel on külje all pisikesed karupojad, hilisõhtutel tasub kuulata, kas pargist ei kosta kakuhõikeid.
Vaadates õue, kuidas lumi sulisedes sulab ning taas meie kraavid ja tiigid pilgeni veega täidab, ei taha kuidagi uskuda, et joogivesi võib kunagi või kusagil otsa saada.
Ometi on meiegi meediasse jõudnud uudis, et kaugel Kaplinnas saab vesi 12ndaks aprilliks otsa, hoolimata sellest, et veesurve torudes on nõrgemaks keeratud ja inimese kohta on lubatud kasutada päevas vaid 50 liitrit vett. Ja seda väga kuumas kliimas.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.