Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnu sulestiku värvus on oluline sugulise valiku tunnus – kirgas sulestik on märk isendi kvaliteedist. Värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid – melaniin ja porfüriin värvivad sulestiku tumedaks, karotenoidid annavad aga sulestikule kirkaid kollaseid, punaseid, oranže toone. Karotenoididel on oluline osa erinevates füsioloogilistes protsessides ja mitte iga lind, vaid ainult terved isendid saavad endale lubada luksust kasutada neid sulestiku kirkamaks muutmisel. Seetõttu ei ole ime, et sageli on partneri silmis eelistatud just kirkavärvilisemad isendid.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Raiesmik pärast lageraiet kui metsata metsamaa näide, metsa arenguklass „lage ala“. Metsakooslus on asendunud niiduga.

Keskmine õhutempetuur kõikus nädala kestel ühe kuni kuue kraadi piires. Kõige külmemaks päevaks oli, nii nagu eelmiselgi nädalal, kolmapäev. Öösel mõõdeti siis minimaalseks temperatuuriks õhus -1,9 °C, maapinna lähedal mulla kohal -4,4 °C ja rohul -7,3 °C ning päeval jäi õhutemperatuur alla kolme kraadi. Hommikul oli paks udu, mis hajus alles veidi enne lõunat.

Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle seitsme kraadi ja minimaalne alla nelja kraadi ei langenud. Enam kui viiekraadist soojust esines nädala jooksul neljal päeval ja miinuskraade registreeriti ainult teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl.

Fotod Arne Ader

Kuldnokad raagus haaval. Matsalu

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Nii põhja-, kui ida poolt meile saabunud kuldnokkade läbiränne kestab ning lõpeb suurema lume ja veekogude jäätumisega. Meil pesitsenud kuldnokad peaks juba oma talvitusaladel, Belgias ja Hollandis viibima.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Esmaspäeval, 13. novembril loendasid Leho Luigujõe ja Uku Paal Eesti Maaülikooli limnoloogiajaama juures Võrtsjärve lõunaosast kokku 3750 rändel peatuvat väikekosklat. Nii palju väikekosklaid ei ole Eestis varem ühes kohas korraga vaadeldud. Võrtsjärv on üks olulisemaid väikekoskla rändepeatuskohti ning vaadeldud 3750 isendit moodustab umbes 15% väikekoskla Euroopa populatsioonist.