Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lennata võimaldab tõstejõudu tekitav tiiva üla- ja alapoole õhurõhkude erinevus – ülapoolel liigub õhk kiiremini ja on veidi hõredam kui tiiva alapoolel. Suurte tiibadega linnud, näiteks kondorid, kured, pelikanid ja albatrossid, suudavad pärast algset kiirendust tõusvaid õhuvoole, mille kiirus on 1–10 m/s, kasutades ja tiibadega hoogu mitte andes edukalt õhus liuelda.

Paljude lindude tiiva ülapool on alumisest tumedam. Värvierinevust on seletatud varje-eesmärgiga – saagijahil kiskjale ei torka ülevalt vaadates maastikul lind silma; sama rolli täidab tiiva heledam alapool alt ülesse vaadates. Lisaks on tumedamad suled tugevamad ning kulumisele vastupidavamad.

EMÜ annab teada

7. novembril lastakse vabasse loodusesse Eesti Maaülikooli loomakliinikus neli kuud ravi saanud haruldane kaljukotkas, kes vajas abi pliimürgistusest taastumiseks, ning noor merikotkas, kes oli lennuvõimetu murtud sulgede tõttu.

Loomaarsti ja Eesti Maaülikooli doktorandi Madis Leivitsa sõnul on Pärnumaalt leitud kaljukotkas Eesti vanim. Et kotkas on rõngastatud 92. aastal, on ta tänaseks üle kahekümne viie aasta vana.

levaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lehtpuud on raagus ja taliviljade põllud rohelised

Keskmine õhutempetuur kõikus nädala kestel -1,3...7,0 kraadi piires. Kõige külmemaks päevaks oli kolmapäev, kui öösel mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks -3,1 °C ja päeval oli sooja kuni üks kraad.

Muld oli hommikuks talinisupõllul kolme sentimeetri sügavuselt külmunud ja ei sulanud päeval ülesse.

Neljapäeva hommikuks kattis maad õhuke lumekirme, mis peagi üles sulas. Päeva jooksul tekkis lühiajaline lumikate sadanud lumehoogudest korduvalt uuesti, kuid õhtuks oli maa must.

Kirjutas Ene Saadre, Põlula kalakasvatus

Kaamerapildi napsas Erik Roels

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

Jõeforell ning meriforell on ühe ja sama kalaliigi erinevad ökoloogilised vormid.

Meriforell on siirdekala, kes koeb jõgedes, kust noorkalad siirduvad merre toitumisrändele ning tulevad suguküpsuse saabudes tagasi jõkke kudema.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Laupäeval, 4. novembril loendas Timo Pettay Saaremaal Sõrve säärel kokku 1520 ja pühapäeval, 5. novembril 2020 rändavat alki.