Loo kirjutas ja video salvestas Mati Sepp

Igal loomaliigil on oma elutsükkel looduse ökosüsteemis. Sündimise hetkest alates on noored ilmakodanikud osa sellest suurest süsteemist.

Kevadel lõpul toovad metskitsed ilmale üks kuni kolm talle ,kes varjavad ennast kiskjate eest rohu kaitsvas rüpes. Noores eas abitud ning sõltudes täielikult emasloomast on talled kerge saak kiskjatele (rebane, ilves, hunt, aga neile on lisandunud nüüdseks uus liik - šaakal).

Šaakal saab olema ilmselt tulevikus metskitse tallede jaoks tõsine katsumus. Sest šaakalite võime õppida küttima erinevaid saakloomi on tuntud üle maailma. Pole kahtlustki, et uustulnuka jaoks on kergesti õpitav, kuidas abitud talled noores eas rohust üles leida.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi kaameraga pesakastis rasvatihase poegi üle lugeda ei ole lihtne – kas on vanalind pesal poegi soojendamas või ei paista üksteise peal olevad pojad välja -, saab Looduskalendri foorumist lugeda, et tõenäoliselt on kõik kaheksa poega koorunud.

Kaameraga pesas koorusid pojad märkimisväärse asünkroonsusega. Kui tavaliselt kooruvad pojad ühe ööpäeva jooksul, siis selles pesas oli esimese ja viimase poja koorumise vahe vähemalt kolm, võibolla isegi neli ööpäeva.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kolga looduse õpperada asub Pärnumaal Kolga oja kaldaid palistavas vaheldusrikkas metsas. See on suurepäraseks vahelduseks muidu suisel ajal peaasjalikult rannal peesitamisega seonduva Pärnumaa avastamiseks.

Raja kaks haru pikkusega 1,5 ja 3,5 km annavad ülevaate elust luitemännikus ja vaikse metsaoja kallastel. Kahjuks on rajal asuv väike allikas kuiv, kuid palaval suvepäeval matkates saab end värskendada ja hinge tõmmata lähedalasuvas piknikuvarustusega puhkekohas. Telkimiseks peab küll liigtallamise tõttu teise koha leidma, näiteks sobib selleks suurepäraselt ca 5 km kaugusel asuv RMK Matsiranna telkimisala.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1873. aasta 16. juunil märkas ornitoloog Valerian Russow Läänemaal Väike-Rõude deltas valgetiib-viire paari. Nagu tol ajal kombeks, käis lindude vaatlemine püssiga ehk huvipakkuvad linnud lasti maha. Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi preparaatorina töötanud Russow tegi lastud valgetiib-viirestest topised, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis. Kuna topiseid tehes selgus, et emaslinnul oli välja arenenud munemisvalmis muna, on antud juhul tegemist ka esimese valgetiib-viire pesitsusjuhtumiga Eestis.

Kirjutas Urmas Tartes

Fotod Arne Ader

Kartulimardika munad

Kartulimardikas ehk päritolunimega koloraado mardikas     Leptinotarsa decemlineata

Mardikas on kuni 10 mm pikk, ere kollast/oranži värvi, mida katavad pruunid triibud. Tõhusam tõrjumiseks on korjata mardikad ja nende vastsed käsitsi ära, samuti lömastada oranžid munad taimelehtedel, pritsida võib keskkonnasõbralikult, vürtsbasiiliku tõmmisega.