Kaev. Autor/allikas: ERR

Ma olen sündinud ja üles kasvanud väikelinnas. Sellises, kus igas õues oli kaev, veevärk oli olemas eelkõige “mugavustega majades”. Hoolimata kõigist ponnistustest minu lapsepõlvekodu selliseks ei saanud. Ja kuigi meil oli köögis olemas isegi kraanikauss, oli see vaid heitvete ärajuhtimiseks. Vett sellest kraanist kunagi ei voolanud, kuigi aegajalt käisid asja katsetamas spetsialistid ja trepi kõrvale kaevati isegi mingi uus kaev. Põhiliseks probleemiks oli see, et vesi oli nii pruun ja lõhnas halvasti, et see oli kasutamiseks kõlbmatu. Ma ei tea siiani, miks see nii väikeses linnas nii oli, kus veeprobleemi tegelikult olla ei oleks tohtinud. Tõsi, ka lähikonnas on mõned allikad, mis suure väävlisisaldusega.

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Tegelikult sai varahommikul arvatud, et tänase tuulise ilmaga jääb noorel kotkal täna veel lendamata, aga võta näpust julgust on ülearu…

Järgmises videos näeme, kuidas noorlinnud isaslind Ivot kohtlevad, kui viimane neile pealõunase eine toob. Isaslinnul tuleb tõsiselt vaeva näha sest kotkarüblikud rahmeldavad ringi, muidugi on kõht kogu aeg tühi ja kui ise ei söö saab selle kõhutäie õde või vend. Kalastamise õppimine on vaevaline, õpetavad elu ja nälg.

Hommikust alates hakkasid hallhülged rannale kogunema

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Hallhülged peavad sotsiaalset eluviisi. Hommikul puhus läänekaare tuul  puhanguti kuni 15 m/s ja hülged hakkasid randa kogunema, õhtuks oli neid „paras kamp“ ja ka veelinnud hoidusid omaette.

Kalakotkas      Pandion haliaetus

20. juulil tegi pesast esimese väljalennu jalarõnga tähisega kotkapoeg UX, aga tema koorumise aeg on ju varem 29. mail. Lendamine ja pesale maandumine läheb tal päris hästi.

Noorem kalakotkas, jalarõngaga UW koorus 2. juunil, aga tema harjutab tiibu veel pesal.

Linnud kuulutavad kevadet

Loodust on põnev tundma õppida, ent veelgi olulisem on seda armastada. Armastus süveneb metsas olles ja seal uusi seoseid märgates. Looduse aabitsa sari võtab ümbritsevast elurikkusest käsitleda neid liike, kel on teistest enam väge meid õue kutsuda ja metsa meelitada.

Sarja esimesse raamatusse on mahtunud 24 linnuliiki, kelle koju jõudmist kaugetelt maadelt me igal kevadel pikisilmi ootame. Paljud siia valitud tiivulistest on olnud meie esivanematele hingelähedased aastasadu või isegi aastatuhandeid. Mulle tutvustas neid Mamma ehk vanaema ja tema sai oma teadmised oma vanematelt.

Raamat on mõeldud nii lastele kui ka nende vanematele. Lugegem seda koos ja märgakem koos looduse imesid!