Sääsed levinud kogu maailmas. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed, sest sääsed vajavad oma vastsete arenguks vett. Eestis on vett palju ja seetõttu kohtame neid siin pea igal pool.

Kui me tahame (ja isegi kui me ei taha) sääskedega koos elada, saame me üheskoos paremini hakkama, kui nende elukombeid lähemalt tundma õpime.

Loodusfotograafi ja putukateadlase Urmas Tartese kirjutatud “Sääseraamat” on abiks.

Raamat annab vastused küsimustele:

EOÜ Suvine aialinnupäevik

Foto Andre Tennud

Päikeselise aprilli jooksul märgati 380 aias üle Eesti tuhandeid linde. Kolmeteist liiki, sealhulgas musträstast, suur-kirjurähni, harakat ja linavästrikku on märgatud vähemalt pooltes, rasvatihast lausa 310 aias.

Mõnes vaatluskohas on nähtud ka linnuliike, kes aeda ei tüki, ent keda terava silmaga vaatlejad on näinud mööda lendamas. Nende hulka kuuluvad näiteks tänavune aasta lind aul ja haruldane röövlind puna-harksaba.

Ornitoloogidele pakub palju huvi lindude fenoloogia ehk lindude saabumine pesitsusaladele kevadel. Aialinnupäeviku pidamine annab väga väärtuslikku informatsiooni lindude rände kohta.

Eesti Ornitoloogiaühing

Küsimustele vastas Eesti Ornitloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte, PhD loomaökoloogias

Kas kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo) on Eestis võõrliik?

Kormoran ei ole meil võõrliik, vaid rändne pesitseja. Eestist ja mujalt Läänemere äärest on leitud mitmeid eelajaloolisi kormoraniluid ning sajanditetaguseid kirjalikke teateid kormoranide pesitsemisest.

Miks on kormoran Eestis nii arvukaks muutunud?

Eesti Pank laseb 12. mail ringlusse rahvuslind suitsupääsukesele pühendatud 2eurosed

Eesti Pank laseb 12. mail, rahvusvahelise rändlindude päeva eel, ringlusse Eesti rahvussümbolite käibemündisarja kuuluva 2eurose, mis on pühendatud rahvuslind suitsupääsukesele. "Rahvuslinnule pühendatud mündiga soovime ühelt poolt väärtustada Eesti rahvuskultuuri sümboleid, aga ka nende igipõlist seost meie loodusega," rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve ning tõi välja, et kuna suitsupääsukeste arvukus on aastakümnete jooksul vähenenud, soovime selle mündiga kutsuda inimesi oma rahvuslindu rohkem märkama ning samas tuletada meelde, kui tähtis on meie kõigi panus keskkonnahoidu.

EOÜ kutsub osalema 

Laupäeval, 13. mail tasub sammud seada mõnda torni ning vaadelda saabuvaid rändlinde. Eesti Ornitoloogiaühing selgitab vaatlustulemuste põhjal välja ka kõige linnuliigi rohkema torni.

Mai teisel laupäeval olevat rahvusvahelist rändlindude päeva tähistab Eesti Ornitoloogiaühing lindude vaatlemisega tornides. Linnuvaatlusi saab teha endale sobivas tornis nii iseseisvalt kui ka juhendajate abiga.