Kirjutas Kaja Lotman

Pildistas Nele Sõber

Hiiumaa

35 aastat UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala.

UNESCO algatuse “Inimene ja Biosfäär” osadena on programmialad eriline tunnustusvorm rahvusvaheliselt hinnatud piirkondadele, kus loodus, kohalik kultuur ja majandustegevus on tasakaalus. Maailmas on 800 sellist ala. Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi ja Ruhnu saari hõlmav biosfääri programmiala on ainus selline Eestis.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Joosep Tammemäe

Laulurästa pesa

Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel

Keskkonnaameti plaanilised kontrollreidid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel on linnustikule kõige suurem mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.

Kõige intensiivsem pesitsusperiood on kevad ja suve algus, mil lindudele peab andma võimaluse järglaste saamiseks ja üleskasvatamiseks. Lindude pesitsusaegne häirimine on seadusega keelatud ja kui kontrolli käigus tuvastatakse lindude pesitsemine, raie peatatakse.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Harilik lõokannus

Esmaspäevast reedeni kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 6,2…10,1 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 3,7…8,0 kraadi võrra.

Päevad olid päikesepaistelised ja maksimaalsed termomeetri näidud tõusid pärast lõunat õhus 11,5…17,5 kraadini.

Selge taevaga jahtus õhk öö jooksul kiiresti ja temperatuuride kõikumised ööpäeva jooksul suured.  Mitmel hommikul esines maapinnal halla. Õhus registreeriti soojade päevadega perioodil Jõgeva ilmajaamas külmakraade kahel ööl — teisipäeval -1,4 °C ja kolmapäeval -2,6 °C.

Lähenevast järsust ilmamuutusest andis reedel märku tugev tuul.

Kirjastus Varrak

Ain Raal ja Kristel Vilbaste on nii eraldi, kui kahekesi koos kirjutanud palju raamatuid. Populaarseimad „Eesti ravim­taimede” kõik kolm osa.

Nüüd on autorid jõudnud meie taimede ohtlikuma seltskonna juurde. Selgub, et meie looduses leidub üle paari­ kümne taime, mis võivad lausa tappa! Mõne mürgisus on üldteada, mõni teine seevastu on aga tavainimesele täielik üllatus, kuigi võimalus kohata teda looduses või aiaski on üsna suur. 

Et ikka mõnusasti looduses käia julgeksime, tuleks neid taimi kindlasti tunda.

Lisaks taimede kasvukohtadele, äratundmisõpetusele ja teabele, kuidas nad meie organismis kurja teha võivad, annavad raamatule erilise väärtuse huvitavad sissevaated ajalukku ja rahvapärimusse.

Pildistas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Varsakapjade kasvukohad on hommikul Alutagusel jääs

Harilik varsakabi      Caltha palustris

Lõokesetalve külmad ööd kestavad. Varsakabjad on mitmeaastased suvihaljad rohttaimed tulikaliste sugukonnast, kes kasvavad jalad vees.

Kasvukohad jäävad märgadele heinamaadele, luhtadele, veekogude kaldaaladele, kraavidesse. Aga õitsevale taimele ilma kummikuteta juurde ei pääse.