Fotod Arne Ader

Rannavall käokannustega. Vormsi

Harilik käokannus      Linaria vulgaris

Meie looduses täiesti tavaline, mailaste sugukonna kuuluv, mitmeaastane taim, mis kasvab isegi rannaklibul. Kasvukohtadeks: kuivad niidud, tee- ja põlluveered, jäätmaad ja liivikud - leppides kergemate muldade ning avatud kasvukohaga. Niidukamaras käokannus teiste taimede konkurentsis vastu panna ei jaksa.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Karvane pajulill

Ilm oli südasuviselt soe. Päeviti tõusis õhutemperatuur 20...25 kraadini, öösiti langes 9...17 kraadini. Kuigi ilm oli sageli sompus ja õhuniiskus püsis kõrge, vihma nädala jooksul peaaegu ei sadanud. Ainult esmaspäeva hommikuks oli asfalt muutunud märjaks ja veidi tibutas vihma ka neljapäeva õhtupoolikul. Nädala sajusummaks kogunes Jõgeval ainult 0,2 mm.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Röövvaksik

Röövvaksik          Crocallis elinguaria

Röövvaksik elab Eestis kõikjal ja on üsna tavaline leht- ja segametsades, võsastikes ning aedades. Liblikad lendavad tehisvalgusele juulis ja augusti esimesel poolel.

Röövvaksik on oma nime saanud rööviku eluviisist – nad käituvad agressiivselt omataoliste suhtes süües neid ja ka teisi putukaid, kellest jõud üle käib ja „hammas“ peale hakkab.

Fotod Arne Ader

Hobumadar

Hobumadar       Galium verum

Määramine on õitsemise ajal lihtne - vaid hobumadaral on täiesti kollased õied. Kasvukohtadeks võivad olla nii liigirikkad kui ka -vaesed niidud ning lubjarikkamad alad - näiteks Põhja – või Lääne-Eesti (mujal esineb hobumadarat harva). Kuna madarate seemned levivad tuulega, siis taimestumisjärgus nõmmedel või mereranniku klibuvallidel on sageli tegu pioneerliigiga.

Eestis kasvab kümmekond liiki madaraid ning paljud nende seast tunduvad alustavale taimehuvilisele üpris sarnased olevat lisaks moodustuvad veel ristandid.