Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Pesakaamera vahendusel hauduvat rasvatihast vaadates võib tekkida küsimus, kuidas ta läbi koheva sulestiku mune haududa saab? Suled on ju halva soojusjuhtivusega. Selleks, et kehasoojus munadeni jõuaks, langevad pesitsusperioodil rasvatihase emaslinnu kõhualalt suled välja ja tekib sulgedeta nahaala – haudelaik. Nii puutuvad munad haudumise ajal veresoonterikka kõhunahaga kokku ja linnupoegade arenguks vajalik soojus jõuab munadeni.

Teada annab Riho Kinks, EOÜ

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja värskes numbris on pikemad lood randa uhutud lindude loendusest, jõelinnuseire tulemustest, pesakasti mõõtmete tähtsusest, tutt- ja musttihasest ning sookurg Ahja 4 teenetest.

Lehes leiate ka Looduse Aasta Foto 2016 parimad linnupildid, ürituste kroonika, lühiteated, nuputamisnurk, uute raamatute tutvustus jm.

Tiirutaja paberväljaannet saavad tasuta tellida EOÜ liikmed, linnuklubid, looduskeskused, keskkonnaasutused jt.

Elektroonilist lehte saab lugeda EOÜ kodulehelt: LINK

Keskkonnaministeerium annab teada

Mati Kaal

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia pälvis Mati Kaal  

Keskkonnaminister Marko Pomerants andis täna looduskaitsekuud avades selleaastasele laureaadile, Tallinna Loomaaia kauaaegsele direktorile Mati Kaalule, üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Preemia suurus on 5000 eurot.

Tekst Viljandi ELKS

Jaan Eilart oli eesti biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Aastal 1957 asuti tema eestvedamisel Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena.

Looduskaitsekuu tänavune teema on  „Eesti loodus – oma või võõras?“

Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 37 korda ja algab nagu ikka mai teisel pühapäeval ning lõpeb keskkonnapäevaga 5. juunil. Mäletatavasti kavandati esimene Looduskaitsepäev Jaan Eilarti ja Orest Niinemäe algatusel 1957 aasta novembris. Idee esimeste elluviijate hulgas olid veel Aleksander Valsiner, Villem Voore, Orest Niinemäe, Andres Lättemäe jt.

Alates 1959.-st aastast on see üldrahvalik üritus. Pole andmeid, et mujal maailmas oleks nii vara alustatud taoliste ettevõtmistega.

Eesti Ornitoloogiaühing viib alates 2014. aastast vabatahtlike abiga läbi jõelinnuseiret, et saada teavet vooluveekogudel pesitsevate linnuliikide käekäigu kohta. Appi on oodatud kõik, kes liiguvad veekogudel (jõed, ojad, suuremad kraavid) mõne sõiduvahendiga või mööda kallast. Osalemine on üsna lihtne, sest peamisi jälgitavaid liike on vaid kaheksa. Jõelinnuseire keskne aeg kestab 20. maini.