Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate   

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Võsavillemid ja lambad: 6 küsimust Eesti lambakasvatajatelt

Avapilt
Sisu

Noor hunt autoteel  kas hundid on julgemaks muutunud? 
Foto autor: Tarmo Mikussaar

Eestis murravad hundid palju lambaid ning jahimehed ja majaomanikud kurdavad ka sagenenud koerte murdmise üle. Kas midagi on võsavillemiga juhtunud või on kõik tavapärane ja me lihtsalt ei mäleta möödunud aastaid hästi? Milline info peidab end faktide taha? Selleteemalised mured ja küsimused korjati kokku lambakasvatajate foorumilt ja allpool vastatakse neile järjekorras.
Alustuseks aga olgu öeldud Eesti huntide arvukus: eelmise loenduse seisuga oli meil ligikaudu 20 hundipesakonda. Pole ju eriti palju?

 

VIDEO: poegimiste aeg Innarahul

Video Fleur, LK foorumist

 

 

 

Hülgepoeg ja noor merikotkas

 

Hallhüljes       Halichoerus grypus

 

Vastsündinud hülgepoja kaal jääb kümne, kaheteistkümne kilo ringi ja nad on kaetud hallikasvalge lanuugoga ehk „titekarvaga“.

Hülgemamma imetab poega umbes kolm nädalat ja kirjanduse andmetel kuni kümme korda ööpäevas, seega peaksime täna kaamerapildis nägema ka emaslooma imetamas. Hallhülged on tegusad päevasel ajal.

Näha saame taimeriigi staare ja veidrikke

Tallinna Botaanikaaed kutsub näitustele

8.–16. veebruarini toimub botaanikaia Palmimajas näitus „Staarid ja veidrikud taimeriigis“, kus tutvustatakse taimeriigi iseäralikke ja ekstreemseid isendeid. Külastaja kohtub siin ussilõksu, kuradi-käepuu, trühvelõie, sinisõrme ja teiste võrratute veidrikega.

„Nagu inimeste maailmas, nii ka taimeriigis on omad staarid ja veidrikud, kes on pälvinud rohket tähelepanu,“ räägib näituse kuraator Urmas Laansoo. „On taimi, kes on niivõrd jahmatava välimusega, et ajavad lausa hirmu peale, teised samas hoopis hingematvalt kaunid. Mõnedest taimedest on parem suure kaarega mööduda, kui te just ei soovi tunde kestvaid piinavaid aevastushooge saada. Kummalist ja huviväärset jätkub näitusel küllaga,“ kutsub Laansoo kõiki näitusele.

Käsi ja tiib: "sõrmed" nahkhiire tiivas

Avapilt
Sisu

Nahkhiire tiivad on moodustunud samadest luudest, mis on olemas ka inimese käe sees ja ka teiste imetajate käppades, aga need on tundmatuseni moonutatud proportsioonidega. Ülemine "konks" tiival on sama, mis inimesel täidab pöidla rolli. Nähtavad "sõrmed" nahkja tiiva sees algavad juba nende luudega, mis meil on peopesas sisse jäävad kämbaluud.
Foto: Rauno Kalda

 

Kõigepealt väike selgitus nahkhiire ladinakeelse nime kohta: taksonoomilise käsitluse järgi kuuluvad nahkhiired klassi imetajad ja seltsi käsitiivalised, teadusliku nimetusega Chiroptera. See nimetus on tuletatud vana kreeka keelsetest sõnadest cheir  ja pteron, mis tähendavad vastavalt "käsi" ja "tiib". Nimetus viitab nahkhiirte tiibadele, mis on nende keha üheks kõige omapärasemaks osaks.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.