Video Ahto Täpsi

Hallhaigrud Jausa lahe servas

Hallhaigur         Ardea cinerea

Tänavuse talvega pole hallhaigrute seltsingutega kohtumises midagi tavapäratut sest ilmad on keskmisest üle viie kraadi soojemad. Jääkaaneta veekogudes saavad linnud söönuks ja rändele „raisatud energia“ saab suures osas kokku hoitud. 

Veebikaamera pilt Lilleprins; LK foorumist

Vabandame vaatajate ees, aga usutavalt jääb Käsmu kaamera tööle ja seda koos heliga.

Kaamerapildi ülekannete kolimine YOUTUBE`i keskkonda, et vaatajani jõuda on osapooltel võtnud aega sest seadmed teadupoolest erinevad ja seega ei saa me kasutada universaalseid mudeleid pildi edastamiseks.

Lubame Teile lähiajal ilmutada nii vanu, kui uusi ülekandeid Eesti loodusest.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Madis Leivits

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) noore looduskaitsja 2019. a auhinna pälvis Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits. Laureaat tegeleb igapäevaselt vigastatud metsloomade abistamisega ning on teinud tänuväärset tööd metsloomadele ohtlike keskkonnamürkide uurimise ja problemaatika tõstatamisega ühiskonnas.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumekupud vihmas

Ilmad olid sompus ja sajused.

Päike ei tulnud nädala jooksul kordagi pilvede vahelt nähtavale. Sademeid esines kõigil nädalapäevadel, kokku 19 mm. Kõige sajusemad olid laupäev ja pühapäev, kui kahe päevaga kogunes 12 mm. Aegajalt tuli vihma hulka lörtsi, maa muutus lühikeseks ajaks valgeks.

Orava söödud käbide jäänused

Laupäeva õhtul kattis maad 1-2 cm paksune lumekiht, mis keskööks ära sulas. Hommikuse seisuga esines lumikate ainult kolmapäeval.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Musträhn (Dryocopus martius) on Euraasia suurim rähniliik, kelle elupaiga tunneb hõlpsasti ära suurte tüveuuristuste ja –õõnsuste järgi. Musträhn on metsade ökosüsteemis ülioluline niinimetatud insenerliik, kelle loodud õõnsusi saavad hiljem kasutada ka teised liigid pesapaiga- või kasvupinnana. Musträhni koduterritooriumi suurus on 200–1000 hektarit ning tema rajatavad uued mikroelupaigad suurendavad kogu ala elurikkust. Musträhn on liik, kes suudab uuristada õõnsusi ka elusatesse puudesse, mistõttu saavad nendesse elupaikade rajamist jätkata ka väiksemad rähnliigid.