Veebikaamera kuvatõmmis Ravens

Video Liz, LK foorumist

Margiti pesakülastus

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Hea, et kaljukokapaari emaslind Helju ja isaslind Kalju noorlind Margiti side pesaga kestab. Meie märkame noore kotka arengut, muutusi käitumises sedavõrd, kui veebikaamera seda võimaldab.

Homme saab noor kotkas Margit juba üheksateist nädala vanuseks. Tuletame igaks juhuks meelde, et Margit koorus 25. aprillil.

Hiite Maja SA kutsub osalema

Taevaskoja Neitsikoobas. Pildistas Jaanika Viirmaa

Käimasolev Hiite kuvavõistlus kutsub avastama ja jäädvustama hiisi jt põliselt pühaks peetud looduspaiku. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma. Võistlusele võib saata nii vanu kui ka uusi fotosid.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome auhind 300 eurot ja kuni 16aastaste auhind 200 eurot. Lisaks on välja pandud Vana-Võrumaa, Virumaa, Mulgimaa, saarte jm eriauhinnad.

Võistlus lõppeb 15.10.2022.

Video ja ülesvõte LK-team

Vikerkaar eile õhtul

Naerukajakas         Larus ridibundus

Naerukajakad on talvesulestikus. Ikka need samad linnud keda kevadel küntavatel põldudel traktorite järel tegutsemas märkasime olid tol ajal kaelani kohvipruuni peaga. Sügiskünnil toimetavad suuruse järgi sarnased kajakad ajal, aga heleda peaga.

Keskkonnaamet tuletab meelde

Pildistas Uno Treier

Lambaid kaitseb elektrikarjus ja karjavalve koer

Sügisel sagenevaid kiskjakahjusid aitab ära hoida ennetustegevus

Keskkonnaamet tuletab sügisesel huntide ja karude kahjustuste sagenemise perioodil loomakasvatajatele meelde ennetustegevuse tähtsust. Kiskjakahjude tekkimise riski saab vähendada iga loomakasvataja ise.

Igal sügisel suureneb suurkiskjate surve karjakasvatajate ning mesinike varale. 2022. aastal on Keskkonnaametile teatatud ligi kolmesajast huntide poolt murtud lambast ning kahesaja kaheksakümne viiest pruunkarude poolt rüüstatud mesitarust. Rünnete arvud on sarnased eelmise aasta samalaadsete näitajatega. 

Pilt ja video LK-team

Varangu allikas üleeile

Väike-Maarja vallas asuva Varangu mõisa juurest saab alguse lühike  0,7 km pikkune õpperada, mis tutvustab jalutajale üle 100 hektarilist Varangu kaitseala.

Nagu teame on Pandivere kõrgustik pinnavee neeldumise ala mille servaaladelt saavad alguse arvukad allikad. Varangu allikaalal on üle kolmekümne allika (allikaala pikkuseks pea 300 meetrit ja laiust üle 100 meetri) saab alguse Preedi jõgi.

Allikaala kõdusoometsades kasvab arvukalt käpalisi ehk 18 liiki, aga samuti teisi kaitsealuseid taimi: näiteks soojumikat ja harilikku ungrukolda. Varangul asub üks kauni kuldkinga suuremaid kasvukohti, kus on loendatud 2500 taimevart.