Foto Arne Ader

Valgejänes

Valgejänes      Lepus timidus

Umbes kümme tuhat aastat tagasi tegutsesid jääkatte taandudes ja taimkatte arenedes meie maakamaral kaks maismaa imetajat – põder ja valgejänes. Kliima oli subarktiliselt karm, aga valgejänesed olid sobivalt kohastunud (valge kasukas talvel ning aasta ringi karvased tallaalused) ning toimetavad meie metsades tänaseni. Kiskjad saabusid alles saakloomade järel…

Fotod Arne Ader

Künnapuu õitseb

Künnapuu        Ulmus laevis

Harilik jalakas      Ulmus glabra

Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Vastne musträhni pesaauk koos omaniku ja tema häälitsusega

Musträhni häälitsusi Loodushelist: LINK

Musträhn ehk nõgikikas     Dryocopus martius

Tänu musträhnidele, kes igal varakevadel rajavad omale uue pesaõõnsuse on järgmistel aastatel sellel uued „tänulikud kasutajad“ näiteks mõni karvasjalg-kakk, õõnetuvi, siniraag, vaenukägu, sõtkas miks mitte orav.

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Nii kakupojad suuruse järjekorras välja näevad

 

Kodukakk       Strix aluco

Keskeltläbi möödus kakupoegade koorumisest kaks nädalat. Päev on juba nõnda pikk ja vanalindude toiduhankimise aega üha lüheneb. Klaara väljub pesast õhtul kell kümme ehk kasvavatele ja näljastele kakupoegadele saagi jahtimiseks jääb umbes kuus tundi – varahommikust, hilisõhtuni ehk 18 tundi on „paastuaeg“ pesapakus viibijatel.