Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Isalind Karli poolt toodud juba teine hommikueine oli rikkalik

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Fotod Arne Ader

Roostik. Havervi, Noarootsi ( www.loodusemees.ee )

Harilik pilliroog         Phragmites australis

Pilliroog on täisõitsengus, olles kõrreliste seas kõige hilisem õitseja ja enamikel aastatel ei pruugi pilliroo seemned üldse valmidagi.

Roostikud on jõesuudmetes ja lahesoppides olulised taimed ja nendest sõltub roostike elustik ning rannikumaastik. Hetkel on roostikud väiksematele rändlindudele nii toidulaud kui ööbimiskoht.

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Foto Arne Ader

Kassikakkude pesaaluse all jäi pildile kägu

Kägu       Cuculus canorus

Kägu oma kehakujult, pika saba ja teravate tiibadega võib sarnaneda nii tuuletallaja, pistriku kui raudkulliga ja meie pidasime veebikaamera kehval pildil olevat lindu vöötkakuks. Igal juhul vabandused lapsuse eest.

Käo sulestik võib paista hallikas-sinisena, aga alapool hele ja põikitriibuline. Linnu saba on pikk ja valgelaiguline ning saba ots ümmargune.

Eesti Maaülikool annab teada

Foto Arne Ader

Sookured ( www.loodusemees.ee )

22. augustil algas Tartus Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline kurgede uurimisele ja kaitsele pühendatud konverents, kus osaleb ligi 80 teadlast ja linnuhuvilist üle maailma.

Konverentsi korraldaja, Eesti Maaülikooli vanemlektori Ivar Ojaste sõnul elab kurglasi (Gruidae) maailmas 15 liiki. „Eestlastele on eelkõige teada-tuntud sookurg. Kaks kureliiki pesitsevad Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, neli Aafrikas ja üheksa liiki Aasias. Lõuna-Ameerikas seevastu ei ela ühtegi kureliiki. Aga näiteks meie suvisest maastikupildist väga tuttav valge-toonekurg kuulub süstemaatiliselt hoopis teise liiki ning toonekurgedest seekordsel konverentsil juttu ei tule,“ selgitas Ivar Ojaste.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kiirjas ruse ja kukesaba Mustvee rannas

Nädal kujunes palavaks ja esimesel poolel põuaseks. Keskmine õhutemperatuur kõikus 17,7…23,4 kraadini, ületades normi (keskmine 1991…2020) kahe kuni seitsme kraadi võrra.

Esmaspäevast kuni neljapäevani ületasid päevased maksimaalsed termomeetrinäidud 25 kraadi, küündides nädala kõige kuumemal päeval  31,1 °C.

Ülirünksajupilv möödus kolmapäeva õhtul Jõgeva linnast kagu poolt