EOÜ annab teada

Ornitoloogiaühing köitis kaante vahele pajatusi linnuvaatlustest ja oma saja-aastasest tegevusest.

Eesti linnustiku uurimisele, kaitsmisele ja tutvustamisele pühendunud Eesti Ornitoloogiaühing esitleb täna raamatut "Kas on linnukesel muret?".

Juubeliaasta puhul ilmunud albumis leidub pilte ja kilde linnuvaatlustest ning Eesti Ornitoloogiaühingu sajandist. Iga tegevusaastat kajastab üks lehekülg raamatus. Humoorikas võtmes pajatused võiksid olla mõnusaks lugemiseks nii loodus- kui ajaloohuvilisele, ka leiab lugudest asjalikke nõuandeid ja tarkuseteri.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Isaslind. Pildistas Jakub Stanćo    

Mustpea-põõsalind       Sylvia atricapilla

Mustpea-põõsalindude elupaikadeks sobivad nii tiheda alustaimestikuga lehtpuusalud, kui viljakad kuusikud, kus üksikuid lehtpuid, aga ka rohkete põõsastega kalmistud. Tegutsetakse nii rohurindes, kui põõsastikes putukaid otsides. Nende arvukus küündib üle kolmesaja tuhande pesitseva paari ja ohustatud liigi hulka mustpea-põõsalinnud ei kuulu.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kahkjaspunane sõrmkäpp ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 309           Meie levinuim orhidee

Kahkjaspunane sõrmkäpp         Dactylorhiza incarnata

Kõige levinuimaks orhideeks on Eestis kahkjaspunane sõrmkäpp. Ta on tavaline üle Eesti, aga siiski looduskaitse all.

Vaata lisaks Orhideekaitse klubi veebilehelt: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis Soolo, LK foorumist

Neljas kurepoeg istub veel munakoores

Must- toonekurg        Ciconia nigra    

Pesal isaslind Jan ja neli koorunud kurepoega. Viimane paarkümmend minutit enne kella seitset õhtul.

Fotod Arne Ader

Hall-kärbsenäpi pesa ( www.loodusemees.ee )

Hall-kärbsenäpp         Muscicapa striata

Mõistetavatel põhjustel saabuvad peamiselt lendavatest putukatest toituvad linnud hiljem ja hilisemaks jääb ka nende pesitsusaeg.

Hall-kärbsenäpid pesitsevad nii meie koduaedades, parkides, kui hõredamates metsades arvukalt kuni veerand miljonit paari, kuid nende arvukus kahaneb kõikjal lihtsalt putukate hulga vähenedes.  

Inimeste naabruses pesitsevad linnud on usaldavad ja varjamatu eluviisiga.

Ühtlaselt hallika seljasulestikuga ja valkja alapoolega, rinda katavad veidi tumedamad triibud. Sulestiku järgi ei ole sugupooltel võimalik vahet teha.