Foto Arne Ader

Meie arvukaim haudelind – metsvint ( www.loodusemees.ee )

Päästame Eesti Metsad MTÜ ( https://savetheforest.ee/pesitsusrahu/ ) lõi rahvaalgatuse, millega nõuab looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud

raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. (EKO, 2020)

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Metsaalused sinetavad sinililledest

Nädal oli soe ja kuiv. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 4…11 kraadi piires, mis on vaatlusaastate keskmisest 1…8 kraadi võrra kõrgem. Eriti soe oli ilm nädala alguses ja lõpus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis 10 kraadini või üle selle esmaspäeval, laupäeval ja pühapäeval. (Nii kõrge keskmine õhutemperatuur on harilikult esinenud mai teisest dekaadist alates.) Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 18,1 °C ja minimaalne langes 5,6 °C.  Kogu nädala minimaalne õhutemperatuur (-0,5 °C) registreeriti neljapäeva öösel.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kujunduslik foto Arne Ader

Öösorri pesa ( www.loodusemees.ee )

Inimtegevus muudab keskkonda üha kiiremini. Loomadele, kes on miljonite aastate jooksul harjunud elama ja evolutsioneerunud loodusliku ööpäeva valgusrütmis, on tehisvalgusega kohanemine keeruline ning see mõjutab nii isendi käitumist, sigimist kui ka kisklusriski (loe näiteid lindude rände ja öösorride kohta). Lisaks toimuvad raskesti märgatavad muutused looma sees.

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kuuendale osale

Varakevadise metsaseriaali osas on üheks teemaks inimeste raietegevus uue võimsa tehnoloogiaga, metsasaurusega ja selle tagajärgedega metsalooduses.

Teiseks teemaks on RMK tahe ja suutlikkus mitte minna vastuollu riigi elanike ja kohalike kogukondade metsandusliku tahtega.

Eesti metsa tulevik? - V osa: LINK

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader ja Ingmar Muusikus

Kaelustuvi ( www.loodusemees.ee )

Kaelustuvi ehk meigas        Columba palumbus

Aprilli alul meile saabunud halli sulestikuga kaelustuvisid sugupoolteks eristada ei anna. Meie looduse suurim tuviline, nende puguala ja rind on lillaka varjundiga ja liigi tunnuseks valge kaelus. Lindude nokk punane, nokaots kollane ja vahanahk valge.

Lennus märkame tiibade keskosas valget laiku. Mida aasta edasi seda sagedamini kohtame kaelustuvisid pesitsemas linnade parkides.

kaelustuvi (10:15, 19.04, Pühajärve)

Kalustuvi häälisus ehk nö „laul“