Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

VIDEO: kas mägrapägarikud?

Video pani kokku Annely

 

 

Mäger        Meles meles

 

Suures mägralinnukus võib elada mitu peret, lisaks allüürnikud kas kährikute või rebaste näol.

Videol nähtavad noorloomad (kas nad enam noorloomad ongi?) on kena vaatepilt.

Teadmiseks, et mägra emasloomad sigivad suurelt jaolt üle aasta. Tänavused mägrapojad võivad olla kõige rohkem kolme kuu vanused. Videos nähtavad võivad olla möödunud aastal ilmavalgust näinud noorloomad (välimuse järgi ei oska kahjuks öelda) ja kindlasti juba suguvõimelised.

MINU METS: Harvendusraiel käitu tasa ja targu

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Kaasik Süvahavval

Kaasik Süvahavval

Meie metsade näitel on raske lahti seletada, kuidas teha korralikku harvendusraiet. Järjepanu näeme pilti, kus mets on harvendusraie nime all muudetud mingiks katkutud harvikuks.

Tegelikult on harvendusraiet hästi väljakujunenud metsaosas vaja väga vähe teha ja seda vaid siis, kui see tõesti tõstab metsa väärtust. Sageli tuleb kaaluda, kas mõne võimaliku tihumeetri pärast üldse selle metsatüki rahu häirida.

Retk Pakri poolsaare tippu orhideede õitsemise aegu

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Pakri poolsaare tipu parim külastamise aeg on just nüüd - kõik õitseb. Nii orhideed, anemoonid, piibelehed, toomingad kui sirelid. Teeme sel puhul ühe 5,8-kilomeetrise teekonna Pakri pangapealsel ja -alusel.

Alustame sealt, kus lõpeb asfalt - poolsaare tippu parklasse saab oma liikuri jätta ja peatuda pangaserval pisut ohtlikul ümaral vaateplatvormil, mille alt on juba meri pinna osaliselt tühjaks uuristanud. Avanevad vaated Suur- ja Väike-Pakritele. Pangapealne kruusatee viib esimese Pakri joani. See 6 meetrit kõrge juga on veerohkel aastaajal tegutsev, muul ajal kuiv.

Poolsaare tipust saab vaadata pilti virtuaalreaalsuses, kui juhtuvad olema VR prillid või nihutada tavalisel ekraanil hiirega erinevates suundades (klõpsa pildil):

Metssead maiustavad ka metsistega

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Metsisekana lehisepungi söömas

Metsisekana lehisepungi söömas / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.