Fotod Arne Ader

Imikas

Imikas       Anchusa officinalis

Veidi vanemad lugejad teavad ja on seda ka proovinud - õiekrooni putkest välja tõmmanud ning alumisest otsast magusat nektarit lutsinud. Niisiis nimi tuleb imemisest ja sarnaseid magusaeritajaid leidub meie looduses teisigi.

Kaunite ja sametiste, sügavsinist värvi õitega pikalt õitsevaid imikaid leiame nii jäätmaadelt, kui prahipaikadelt, teede äärealadelt, aga samuti looduslike niitude veertelt. Kogu Eestis täiesti tavaline taim.

Fotod Arne Ader

Põualiblikas

Põualiblikas      Aporia crataegi

Põualiblikate lennuaeg algab tavaliselt juunikuu esimeses pooles, kestes juulikuu keskpaigani. Põhjarannikul ilmusid põualiblikapaarid välja külmalaine lõppedes – pühapäeval.

Põualiblikad talvitusid röövikutena ja valmikud on tähelepandavalt suure, umbes kuuesentimeetrise tiibade siruulatusega, hõlpsalt määratavad ning sugupooled on sarnase välimikuga.

Eesti Roheline Liikumine annab teada

Tahad suvel vahelduseks puhkamisele tegeleda ka enesearendusega ning koguda uusi teadmisi ja oskusi?

Eesti Roheline Liikumine ootab kõiki keskkonnahuvilistest üle 18-aastaseid noori 11.-13. juulil 2016 Matsalus toimuvasse meelelahutuslikku ja harivasse suvekooli "Eluterve ja säästlik tarbimine: kogukond, toit ja energeetika".

Tegutse ja registreeru kärmesti, sest suvekoolis on kohti 40 inimesele! Lisaks on viieteistkümnel huvilisel võimalus suvekoolile järgnevalt osaleda ka rannaniidu korrastamise talgutel.

Kiika täiendavat infot: ERL-i Suvekool 2016

Suvekooli ja talgutele registreerumise link SIIN.

Kontakt:

Kai Allikas

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Pildi napsas Laranjeiras, LK foorumist

Kaamerapilti näeb pesakastist 1

Rasvatihane     Parus major

Osa rasvatihaseid pesitseb Eestis suve jooksul kaks korda. Praeguseks on esimese kurna pojad enamasti pesast välja lennanud ja tihased on teist kurna munemas. Kui rasvatihase esimese kurnas on 8-13 muna, siis teine kurn on väiksem – tavaliselt 6-9 muna. Teise kurna munemisega kõige varem alustanud rasvatihased on nüüdseks taas hauduma asunud.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Pärnasuru

Pärnasuru       Mimas tiliae

 

Pärnasuru esines varem Ida- ja Vahe-Eestis, aga viimastel aastakümnetel on ta hakanud end hästi tundma ka Lääne- ja Põhja-Eestis. Kohata võime teda vahetevahel salumetsades ja parkides mai lõpust juuni lõpuni.

Pärnasurudel on päeval magades väga omapärane S-kujuline kehaasend (vaata alumist fotot). Vastu oksa surutud laup ning esikäpad varjavad silmi ereda päikesevalguse eest. Linnud ei taipa, et tegu on söödava liblikaga.