EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo uuest numbrist saab lugeda porri pesitsemisest Eesti metsamaastikel ning suluspesitsejate lindude pesitsemisest tehispesades aastail 1965 ja 1966. Ilmus ka ülevaade avakultuurmaastiku röövlindude talvise arvukuse muutustest aastatel 2014–2023 ning analüüs röövlindude asustustiheduste seostest ilmastikutingimuste ja saagirohkusega.

Porri levik on Põhja-Euroopas seotud eeskätt vanade metsadega, kuid arvukus Eestis on püsinud stabiilne ka praegusel intensiivsete metsaraiete perioodil. Uurimuses täpsustab Asko Lõhmus Tartu Ülikoolist porri pesitsusaegset levikut Eesti praegustel metsamaastikel, sh seost vanade metsadega.

Jälgi pildistasid Tiiu Kruus ja LK-team

Foto Arne Ader

Saarma jäljerida

Harilik saarmas        Lutra lutra

Tänavu on aasta imetajaks saarmas ja kindlasti tutvustatakse neid selle aasta jooksul tavaliselt rohkem, aga looduses kohatakse saarmaid suhteliselt harva. Nende arvukuseks hinnatakse veidi üle pooleteise tuhande isendi (võrdluseks võiks tuua, et kobraste asurkond on kordades suurem).

Pildil näeme, et sügavama lumega jätab saarmas lumele nii käppade, keha kui sabajälje, sest looma õlakõrgus on ainult kolmkümmend sentimeetrit ja hüpped jäävad lumes alla poole meetristeks. Muidu vilgas saarmas väsib lumes liikudes kiiresti.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Väikekajakas ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 680    Rände pikkused – väikekajakas

Väikekajakas         Larus minutus

Lind rõngastati 23. juunil 1984. aastal Saaremaal Mullutu lahel, aga taasleiti 25. aprillil 1985. aastal Marokos Agodus. Väikekajaka rännuteekonna pikkuseks jäi 3926 kilomeetrit.

Eesti lepidopteroloogide selts valis 2024 aasta liblika

Pildistas Asta Tammeorg, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA fotokonkurss

Emane kirju-tumesilmik

Kirju-tumesilmik     Lasiommata megera   

Kirju-tumesilmikud on Lätis levinud liblikaliik kes saabus Pärnumaale 2018. aastal, aga on siin jõudsalt levinud. Sagedamini on neid päevaliblikaid kohatud kuni Võrtsjärveni kuid ühte isendit isegi Soome lahe rannikul eElurikkuse andmetel: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/69076?lang=et

Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2024. aasta orhidee

Foto Arne Ader

Vööthuul-sõrmkäpp ( loodusemees.ee )

Vööthuul-sõrmkäpp           Dactylorhiza fuchsii

Vööthuul-sõrmkäpp kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka ja kesksuvel võib teda kohata üle Eesti, kasvades hulgakesi koos hõredamates metsades, sooservades, niitudel, maanteekraavide nõlvadel ja metsaojade kallastel.

Eelistab lubjarikkamaid muldi ja niiskemaid kasvukohti. Õitsemisega alustab see orhidee tavaliselt juuni keskpaigas ja õitseaeg kestab kuni juuli teise pooleni.