Teated


Kõik artiklid avaldamise järjekorras.


N, 21.08.2025

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

36. NÄDAL 4.09.2023 - 10.9.2023. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Maastik on jätkuvalt suviselt roheline

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 13 kraadist kõrgemana, s.t klimaatiline suvi jätkus.

Keskmine õhutemperatuur oli 13 kraadist madalam (11.3 °C) ainult neljapäeval, kui öösel langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva linna idapiiril asuva ilmajaama andmeil 3.1 °C.

Madalamates kohtades võis esineda taimede kohal maapinna lähedal ümbruskonnas juba nõrka öökülma.

Hilistoominga viljad

Hilistoominga viljad

Uus raamat: "Metsade alternatiivne hindamine"

Sihtasutus Postimehe Fond

Raamatuesitlus – „Eesti metsade alternatiivne hindamine“

Eesti metsade alternatiivne hindamine (MAH) annab meie metsadest hoopis teistsuguse pildi kui ametlik metsastatistika. MAHi tulemused näitavad metsade suurt üleraiet viimastel aastakümnetel ning Eesti metsatööstusel kasutada oleva tooraine olulist vähenemist edaspidi.

Metsade alternatiivse hindamise viis läbi metsakorralduse praktikutest ja Tartu Ülikooli loodusteadlastest koosnev meeskond, kes kasutas selleks riikliku metsaregistri andmeid ja kaasaegseid kaugseirevahendeid.

Raamatuna välja antud MAHi lõpparuande esitlus toimub 15. septembril Tallinnas, Toompea komandandi majas (Toompea 1).

Pruunkaru nuumaajast

Pildistas LK-team

Karu on leidnud mahajäetud õunaaia

 

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

 

Pruunkarudel algas nuumaaeg umbes paari nädala eest ja see tähendab, et söödavat ei peaks loom ringi uidates otsima, vaid toitvat sööki peaks olema piisavalt.

Hämaruses saabuvad kaerapõldudele püsimatud noorloomad ja vanemad kogenud isendid pimeduse saabudes. Karujaht algas 1. augustil ja on teinud suured loomad ettevaatlikeks.

Kivipuravikest keda vähem tunneme

Fotod  VikipeediA ja Arne Ader 

Täna arutleme kivipuravikest, mis ei ole sugugi head söödavad seened, vaid võivad põhjustada kas erinevaid mürgistusi või tarvitajal vaevuseid.

Koos tehnika arenguga on mükoloogide tööpõld oluliselt laienenud, sest seeneuuringutes ja seeneraamatutes (seda erinevates keeltes) leiame aastate jooksul ilmunud vastuolusid nii seente mürgisuse kui tarvitamise kohta.

Näiteks lugesin umbes viie aasta eest saatana kivipuraviku uuringu tulemusi Rootsis, kus seent nimetati ohtlikult mürgiseks inimorganismile. Eks need asjad mõnes mõttes nii käivadki, sest inimorganismide vastupanuvõime erineb päris oluliselt, lisaks vanuselised iseärasused, allergiad, seente kasvukohad ja loetelu võib jätkata.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.