Eesti Loodusmuuseum kutsub kaasa lööma

Kõik on uus septembrikuus, seda teab juba iga laps! Nii alustavad septembrist Eesti Loodusmuuseumis uuesti ka laste loodusklubid. Klubid kogunevad kord nädalas ja ootavad loodushuvilisi lapsi vanuses 5 – 12.

Lisaks kooliharidusele on iga lapse jaoks kindlasti väga oluline ka huvitegevus, mis veelgi enam silmaringi laiendab. Samuti on teadmised loodusest väga oluline osa alusharidusest. Miks loodus oluline on ja kuidas seda veelgi paremini väärtustada? Aga ka oskused ja teadmised, kuidas looduses liikudes käituda ja hakkama saada – see on väärtus, mis kujundavad inimest sügavamatel tasanditel.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Veetaseme mõõdulatt. Porkuni järv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 471       Põhjavee moodustumise ala

Eesti suurimaks põhjavee moodustumise alaks on Pandivere kõrgustiku keskosa. Kogu piirkonda tuntakse puhta vee moodustumise alana rohkete karstinähtustega.

Loe Pandivere kõrgustikust: LINK

Vaade Emumäe vaatetornist

Rekord nr. 472       Eesti parimad mullad

Keskkonnaagentuur annab teada

Pildistas Silja Taning

Mudakonn

Teadmaks, kuidas Eesti loodusel läheb, kogub Keskkonnaagentuur igal aastal andmeid paljude taime- ja loomaliikide kohta. Andmete kogumisel on abiks nii liigieksperdid kui teadlased ning aasta-aastalt muutub järjest tähtsamaks vabatahtlike osalus seiretöödel.  

Illustreeriv materjal LK-team

Eilne augustiöö

Äike on võimas vaatepilt, aga ohtlik on just välk.

Milline on äikesepilve kooslus?

Äikesepilve alumine osa on elektriliselt negatiivse laenguga koosnedes vihmapiiskadest. Kõrge äikesepilve ülaosas leidub jääkristalle ja need on positiivse elektrilise laenguga. Seega tekib välk erinevate elektriliste lahenduste vahel: kas pilve see, pilve ja õhu või pilve ning maapinna vahel, aga samuti äikesepilvede vahel. Äikest saadavad nii välk, kui müristamine, tihti kaasnevad tormituuled ja paduvihm, harvemini rahe, vesipüks või tromb.