Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kartul ( www.loodusemees.ee )

Aeg on nüüd pööranud meie sihid ja tegemised hoopis teise suunda, enam ei ole väärtus lõputu rahateenimiseralli, vaid see, kuidas hakkama saada ilma tehiskeskkonnata. Meid vaevavad sarnaselt muu loomariigiga vaid kaks muret – kust saada süüa ja kuidas püsida soojas. Nooremal põlvkonnal ehk ka eksistentsiaalne soojätkamise soov.

Praegu leiad kõige kiiremini üles need inimesed ja sõbrad, kellega tasub koostööd teha. Kes ei vaata su peale ühest küljest nagu potentsiaalsele nakkusallikale ja kes oskavad sinuga suheldes leida viise, kuidas sind mitte nakatada.

Selliseid inimesi tuleb hoida ja neile ka tingimusteta appi minna, sest järgmine abivajaja olete võibolla ise.

Päästeamet teavitab

Illustreeriv foto Arne Ader

Kulupõleng Valgerannas ( www.loodusemees.ee )

Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeamet kehtestab tuleohtliku aja kogu Eesti territooriumil alates 27. märtsist.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul tuleb looduses lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed.

„Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsasti alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui ka inimestele ja nende kodudele. Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,“ ütles Tagne Tähe.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Merikotkapaar ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 109. Pikla kotkarekord.

Ühest punktist on vaadeldud Eestis merikotkaid 66 lindu ning see rekord sündis 13. märtsil 2016. Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal Piklas.

Kevadised tuuled ja püsiva jääkatte lagunemine olid kogu jää kokku pakkinud Pärnu lahe suudmeala ümbruses. See aga sundis ilmselt pea kõiki merejääd poegimiseks kasutavaid selle piirkonna hall- ja viigerhülgeid viimast jäävõimalust kasutama. Kevadine kotkaste rändeaeg ja suur hulk hülgeid ühes piirkonnas jääl seletab seda, miks selline erakordselt suur hulk kotkaid Pärnu lahe piirkonda kogunes.

Veebikaamera pildi ja video salvestas Liz, lk foorumist

Kaljukotkas ehk maakotkas        Aquila chrysaetos

Esimest muna nägime kaljukotkaste pesas 11. märtsil ja teine 15.skp-l.

Kaljukotkad alustavad haudumist kui esimene muna pesas, seega on pool kuud haudeaega juba möödas. Haudevältus kestab üle neljakümne päeva.