Veebikaamera pilt Tatyana, LK foorumist

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Peab ju emaslind, kes enamuse aja mune pesal haub kuidagi oma energiavarusid taastama sest pesal toitumist ja suurema saagi toomist pesale pole märgata olnud.

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator, www.eoy.ee/aed

Foto Kauro Kuik

Märtsikuu protseduurid päevikupidaja heaolukeskuses

„See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti,“ kirjutas Henrik Visnapuu oma tuntud luuletuses. Nüüd, 101 kevadet hiljem saab sellega kohe eriti nõustuda. Talv oli meil ju sedapuhku enneolematu – kui mitte öelda olematu – ja kevademärgid torkasid looduses silma juba jaanuarist alates. Esmalt hakkasid meid rõõmustama lumikellukesed, veebruar kuulus märtsikellukestele ja märts krookustele.

Päike särab, aiad on kevadõites, linnud muutuvad lärmakamaks ja järjest saabuvad uued rändlinnud. Aga ometi on paljudel meist tunne, et hoolimata varajasest kevadest on midagi veel teisiti. Küllap on selles süüdi muremõtted, mis varjutavad seda kaua igatsetud ja oodatud rõõmsat kevadetunnet. Mida teha?

Video Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Valgeselg toimetas ja trummeldas...

Valgeselg-kirjurähn        Dendrocopos leucotos

Suur-kirjurähn     Dendrocopos major

Veebikaamera pilt Made, Lk foorumist

Krattimas, aga ebaõnnestunult

Metsnugis      Martes martes

Linnutoidu maitse suhu saanud metsnugis areneb – nimelt tuleb kattevõrgu ülemine osa katki närida, et linnutoit maha kukuks ja siis edasi toimetada, aga õnnestumine pole alati tagatud.

Metsnugiseid võime sageli kohata inimasustuse läheduses toimetamas sest elutsetakse väga erinevates metstüüpides ja kasutatakse mitmeid varje- ja puhkepaiku.