Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kahlajad pesitsevad tihti suurtel, raskesti ligipääsetavatel märgaladel, mistõttu on nende käekäigu kohta info saamine keeruline. Fennoskandia piirkonnas on logistilisi raskusi aastaid trotsitud ja pesitsevate lindude arvukuse kohta andmeid kogutud isegi siis, kui loendusraja alguspunkti jõudmiseks tuleb päeva jagu matkata või kasutada helikopterit. Nüüdseks on kolme riigi teadlased kõik seni kogutud andmed kokku võtnud ajakirjas Wader Study.

Video Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Teder      Tetrao tetrix

Tetrede „mänguaeg“ algab tavaliselt märtsis, aga säärase olematu talvega on mängupaiku päris sagedalt linnud külastanud.

Aastate eest püstitati vaatlusonn või telk tedremängu vaatlemiseks ikka naistepäeva paiku, et linnud saaksid rajatisega rabamaastikul varakult harjuda.

Me ei hakka nende uhkete ja suurte kanaliste mänguaega liialt varakult kirjeldama, aga kui aeg niikaugel, siis kindlasti.

Fotod Arne Ader

Paiseleht

Paiseleht       Tussilago farfara

Pühapäevaselt soojas Lõuna-Eestis Paganamaal nägi Kristel Vilbaste esimesi paiselehenuppe nii teede veertes, kui hallil tühermaal, aga eks peatselt leiame neid ka linnade päikesesoojades ja tuulevaiksetes kasvukohtades. Looduslikud kasvukohad jäävad savikatele või kehvemapoolsetele muldadele.

Milline vägi sunnib taime tärkama veel külmast pinnasest?

Paiselehe taimed valmistusid praeguseks õitsemiseks juba möödunud aasta suvel, kui risoomi varuti varakevadeks piisav toitainete kogus ja kasvatati tänavused õisikupungad.

Videod Ahto Täpsi

Kiivitajate rändeparv

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Rändesalkade liikumisteed kulgevad mööda rannaniite, jõeluhti või heinamaadel ja põldudel olevate veelompide selgrootuid otsides.

Laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate salk paistab eemalt mustvalgena. Kellel aga peaks õnnestuma kiivitajaid lähemalt vaadelda võivad tõdeda, et tegu on üpris värvikate lindudega.

Videod Ahto Täpsi ja Arved Bauer

Kakk tuututamas, aga tuulega ja vastu heledamat taevast

Värbkakk       Glaucidium passerinum

Värbkakkude häälitsusi, mida tavaliste talvede aegu võisime kuulda alates märtsikuu keskpaigast on tähelepanelikud tänavu juba täheldanud.

Sarnast tasast vilet kuuleme tuulevaiksete ilmadega nii õhtu- kui hommikuhämaras, need häälitsused kostuvad napilt mõnesaja meetri kaugusele.

Värbkakke kohtame pea kõikjal üle Eesti - ka meie saartel, aga ikka seal kus leidub vanemat metsa ehk nn vääriselupaiku, kus metsaraie olnud vähema intensiivsusega.