Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumekirme muutis maastiku valgeks

Nädal kujunes talviseks. Ilmad olid päikesepaistelised ja külmad nädala alguses ja lõpus.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi viiel päeval null kraadist madalamale ja maa oli lumest valge neljal hommikul. Esmaspäeval langes minimaalne õhutemperatuur -7 ja teisipäeval -5 kraadini ning nädala kahel viimasel päeval -4...-5 kraadini.

Talinisu oras laupäeval

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Toiduraiskamist ei kohta loomade seas just sageli, sest saamatajäänud energia võib halvemal juhul tähendada hukkumist. Seepärast tarbivad paljud kiskjad kogu murtud saagi, jättes söömata vaid seedimatu, ning peidavad saagi hilisemaks tarbimiseks vaid vajadusel. Toidu raiskamist on täheldatud puuviljadest toituvate loomade seas, näiteks võivad puulatvades elavad ahvid kas kogemata või teadlikult maapinnale loopida kaks kolmandikku söödavatest viljadest.

Lindude seas ei ole toiduraiskajate kohta palju teada, kuid et papagoide toitumispuude alt võib leida nii söömata kui ka pooleldi söödud vilju, on levinud arvamus, et ka nemad raiskavad. Siiski on need vaid väited ja mitmed teadlased on arvanud, et pigem pudenevad viljad kohmakate lindude küüniste vahelt kogemata.

Foto Arne Ader

Llinnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa ( www.loodusemees.ee )

Kolmandat korda toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud ning hea meel on tõdeda, et sel aastal oli osalejaid eelmisest kahest korrast rohkem – kui 2017. aastal lõi määramisvõistlusel kaasa 146 ja 2018. aastal 229 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 240 linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Klaasisadu taevast ehmatas vist eelmisel nädalal igaüht. Ega enne seda uskuda tahtnud, kui külili maas. Armas oli vaadata ka koera, kellele ilmateenistus jäite maha sadamisest teada ei andnud ja kes hommikul suure hooga õue tormas ja siis küüntest pidurite abil teele pika pidurdusjälje jättis. Aga loomadele oli hetkega selge, millega tegu ja kuidas hiljem ettevaatlikult jalgu sättida.

Õigupoolest oligi ju tõeliselt libe vaid inimeste poolt lihvitud teedel, mujal, murupinnal ja karjamaadel oli libedust vähem, metsa alla seda kohati ei jagunudki. Kui, siis rippus puuseenel küljes pikk libe nina ja lodjapuul punasust peegeldav purikas. Aga karjamaa serva ohakad olid kristallehteis, nii kaunis, mida ükski kujur järgi teha ei oska.