Video salvestas oma talu hoovil Mati Käära

Video: LINK

Istusin Vana-Karistes, Viljandimaal oma talu hoovi peal autos ja märkasin eemal õuel toimetavat looma. Esmapilgul arvasin, et tegu šaakaliga kuna nägi ilma sabata kummaliselt välja. Tõin toast kaamera, aga selleks ajaks oli loom juba kaugemale liikunud, aga sain mõne kaadri kaugemalt filmida.

Rebane ehk punarebane        Vulpes vulpes

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallrästas arooniamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Torm rebis lehed puudelt ja põõsastelt ning nüüd on väljas kõik see, mis enne nende lehtede varjul oli. Põõsaste küljes säravad nüüd marjad! Erilised rubiinpunased hiilgavad marjad on lodjapuudel, ka pihlakate ja viirpuude punakad marjad on mustavate okste küljes nagu pärlid. Aga aiaveeres on heitnud oma ilusad punased lehed arooniapõõsad ja hiigelsuured mustad silmad passivad meid nüüd sealt.

Kas mäletate, et aroonia on siinmail suhteliselt hiljutine mahlamari. Vaid nelikümmend aastat on temast tehtud kuulsat vale-kirsimahla. See tähendab, et aurutisse pannakse lisaks arooniamarjadele ka kirsilehed ja need annavad mahlale mõnusa kirsilõhna ja maitse.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Hahk pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 46. Eesti põhjapoolseim linnupesa on Pärispea poolsaare Purekkari neemel leitud hahapesa.

Eesti mandriosa kõige põhjapoolseima linnupesa avastas 1992 aasta kevad-suvel Marek Vahula ja selleks oli Purekkari neemel kibuvitsa põõsas asuv hahapesa.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010. Foto VikipeediA

Rekord nr. 47. Suurim (Assamalla) karstijärv.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Kui liikudes hoiab rebane oma kena ja kohevat saba rõhtsalt, siis jahipidamise aegu on nimetatu vilka saagi püüdmisel oluliseks abiks saagi tabamisel – rebane oskab saba abil jahil olles keha liikumisi abistada.

Keskkonnaamet annab teada

Foto: Valeri Štšerbatõh

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 61 isendit.

Novembrist veebruari lõpuni vältava hundijahi eesmärgiks on ohjata nende arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Sarnaselt varasemale praktikale suunatakse ka sel aastal hundijahti rohkemate kiskjakahjudega piirkondadesse. Samas püütakse vähem häirida suurematel loodusmaastikel asuvaid hundikarju. Selliselt ohjamist korraldades saab tagada hundi asurkonna soodsa seisundi ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele.