Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kartul õitseb ja teravili kollendab

Nädal algas külma ööga. Õhus langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval kella viie paiku 3,4 kraadini ja rohu kohal esines nõrka öökülma. Hommikupoolik oli pilves ja jahe, kuid pärastlõunaks soojenes õhk päikese mõjul 21 kraadini.

Edaspidi enam nii jahedaid öid sel nädalal ei esinenud ja ka päevased termomeetrinäidud korrast tõusid.

Laupäeval mõõdeti õhus juba maksimaalseks temperatuuriks 25 ja pühapäeval 27 kraadi.

Õitsev tatrapõld

Veebikaamera pilt Anne, LK foorumist

Emaslind Kati saabus pesale, kurepojad toidu ootel

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Mõlemad vanalinnud nii Emaslind Kati, kui isaslind Karl käivad noorlinde kenasti toitmas, aga eile tegi üks noorlindudest oma esimese lahkumise pesalt ja näha oli, et kui ilm vähegi lubab muutuvad lennuharjutustega päevad tavapäraseks.

Täna hommikul jäi kurepesa tühjaks. Paarkümmend minutit peale kuut lahkus pesalt esimene ja teise noorlinnu lahkumise salvestas Liz; LK foorumist pea pool tundi hiljem.

Video salvestas Andre Allese

Reede õhtul Vana-Karistel

Sellis ilmingut kohatakse suhteliselt harva.

Millega siis tegu?

Tegemist on leinasääsklaste sugukonda kuuluvate vaenusääse /Sciara militaris/ vastsetega, kes on musta pea ja poolläbipaistva kehaga umbes seitsme millimeetri pikkused.

Elupaigaks niiske metsakõdu. Valmikutena näevad vaenusääsed välja nagu sääsed ikka, aga antud olukorras on tegu vastsetega.

Mis ajab vastsed selliselt liikuma?

Kas on tegu sobivat nukkumiskohta otsivate vastsetega või sobiva toitumiskohale liikujatega? Teadlastelgi puudub veel piisav selgus.

Fotod Arne Ader

Kollane vesikupp ( www.loodusemees.ee )

Kollane vesikupp       Nuphar luteum

Kollased vesikupud kasvavad ja õitsevad sageli koos vesiroosiga. Kasvusügavuski on nimetatutel pea sarnane, kuid enne sügavamat veepeeglit on viimased tavaliselt vesikupud  Ujulehed paistavad neil esmapilgul olevat päris sarnased.  Miks on vesikupu lehed sageli ilusamad ja tervemad, kui vesiroosi omad? Putukatele „maitsevad“ enam vesiroosi ujulehed, põhjuseks ka kogu vesikupu kerge mürgisus.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Sel suvel on mesilased võtnud nõuks mulle mett mitte kätte anda ja iga kord, kui ma meevõtu kavatsusega maale sõidan, on õues vaid tõeline veevõtt. Mesilasema on kaitsva šamaanina järgmise vihmapilve kohale mananud ja aina kallab. Ja siis ma käingi kurva näoga ümber taru, vihmavesi mütsinokast sirisemas ja mõtlen elu üle järele.

Aga elu on mulle kinkinud mesipuude ette endisele põllulapile tõelise elurikkuse. Istutasime Mikuga sellele põllule astelpajud, aga ümber nende kasvab kuival pinnasel nii värvikirev meerikas seltskond, et tuleb määraja kaasa võtta.