Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jänesekapsas õitseb metsades

Nädal algas hallase hommikuga. Esmaspäeval langes minimaalne temperatuur õhus -3 kraadini ja mulla pinnal mõõdeti Jõgeval linna idapiiril -4, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -6 ja rohul ligi -10 kraadi.

Muld oli hommikul põldudel pealt külmunud. Tugev öökülm (õhus ligi -3 kraadi) esines ka neljapäeva öösel. Maapinna lähedal esines nädala jooksul külmakraade peaaegu kõigil öödel.

Maksimaalsed õhutemperatuurid küündisid päeviti 11...17 kraadini. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 5...10 kraadini, olles esmaspäevast laupäevani 1...5 kraadi võrra vaatlusrea keskmisest madalam ja pühapäeval peaaegu normis.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesasolemise periood on linnupoja elus üks ohtlikumatest, kuna sel ajal ei suuda nad end ise kiskjate eest kaitsta ja sõltuvad suuresti vanemlikust hoolest. Arvatakse, et kisklus ongi üks olulisemaid linnupoegade loodusliku suremuse põhjustajaid ning selle ohu vähendamiseks peaksid pojad võimalikult kiiresti lennuvõimeliseks sirguma ja pesast lahkuma; lisaks peaksid nad valima pesast lahkumiseks parima hetke, milleks on varahommik.

Keskkonnaministeerium annab teada

Vasakult Karin Poola, Aiki Jõgeva, Ester Valdvee, keskkonnaminister Rene Kokk, Anne Nurgamaa, Marju Kõivupuu ja Uudo Timm

Looduskaitsekuu avamisel kuulutati välja tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja kuue looduskaitsemärgi saajad. Eerik Kumari preemia pälvis teadlane Marju Kõivupuu.

Marju Kõivupuu on teadlasena järjekindlalt tutvustanud rahvapärimuse ja looduse seoseid. Tänu tema uurimustele on Eestis laialdaselt tuntud ristipuude traditsioon ning tema pideva selgitustöö tulemusena on neid hakatud rohkem märkama ning hoidma. Teaduspõhise ning tasakaaluka lähenemisega on ta väga hinnatud ekspert ka looduslike pühapaikade valdkonnas.

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Kui nädala keskpaigas Tallinnasse sattusin, siis venis mu suu üllatusest tõesti lahti ja sain aru, miks Krista Taim mu lugudele viimasel ajal kipub ette ütlema, et need on lood kusagilt kaugelt Lõuna-Eestist. Tõsi, mis tõsi, et kevad on tänavu lõunas tunduvalt põhjapoolsest ees. Mitte küll kaks nädalat, nagu vanarahval oli kombeks öelda, aga umbes üheksa päeva. Kui lõuna on end peitnud juba kaselehtede tihedasse rohelusse, siis Pikakari rannas nägin kolmapäeval alles hiirekõrvul kaskesid. Kui palu-karukelladel on lõunas juba karvane viljatutt otsas, siis mererannas on aas-karukellad kenad karvased õied alles avanud. Kanakoole, mis lõunas juba õielehti heidab, on Tallinnas alles kuldselt säramas.

Postimees ilmutas uue raamatu

Kas tead, kes on hüüp, huik, rüüt, lauk, tait, alk ja hahk?

Linnud on eluslooduse silma- ja kõrvahakkavamaid tegelasi. Oma mitmekesiselt värvika sulestiku, erilaadsete kulgemisviiside ja ühest küljest varjamatu, teisalt siiski saladuslikuks jääva käitumise poolest pakuvad nad suurt jälgimishuvi paljudele.

Selles raamatus tutvustab linnuteadja Olav Renno 85 lindu, kes rõõmustavad meid eelkõige kevadel ja suvel.

Kelle laul kõlab nagu lüpsihelid öises nõmmemetsas?

Kus pesitsevad värvikirevad jäälinnud?

Kuidas sai kiivitaja oma nime?

Kellel on suurim sirulaius?

Ja mille järgi tunned ära piiritaja?

Linnulugusid ilmestavad Arne Aderi ning teiste meie loodusepildistajate Eestis jäädvustatud fotod.