Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Haudujate aeg on pikk

Veebikaamera kuvatõmmis Soolo, LK foorumist

Kenas sulestikuga isaslind Jan haudumas

 

Must-toonekurg          Ciconia nigra    

 

Toonekurg 2 pesas kestab munade haudumine ja haudujate aeg tundub pikana.

Ajaliselt hilja pesale saabunud noor emaslind munes pesasse esimese muna 11.mail, järgmised 13, 16. ja 18. mail.

Nagu me aastaid veebikaamerate vahendusel oleme näinud alustavad must-toonekurgede emaslinnud munemisega aprillikuus, vahel viimased munad maikuu alul.

Linnupesad - must-kärbsenäpp

Fotod Arne Ader

Must-kärbsenäpi pesa munadega

Must-kärbsenäpi pesa munadega ( www.loodusemees.ee )

 

Must-kärbsenäpp, varasemalt metstikk       Ficedula hypoleuca

 

Must-kärbsenäpid pesitsevad meil ühe korra suve jooksul ja isegi järelkurna munemist hävinud kurna asemele juhtub harva.

Isaslinnud võivad seevastu pesitseda mitme emaslinnuga samaaegselt.

Lihtsa ja meeldejääva kauni lauluga linnud: 

Elurikkus säilib inimeste ja loomade abiga

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Liggi Namm

Mädapea puisniit sügisel

Rakvere lähedal asuv Mädapea tammiku maastikukaitseala on oluline looduslikku mitmekesisust säilitav ala. Sealse pärandniidu säilimiseks, ala liigirikkuse suurendamiseks ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamiseks tuleb üleeuroopalise tähtsusega ala niita ja loomi karjatades hooldada.

Suhteliselt väikesel, umbes 72 ha suurusel alal kaitstakse karstiala, pärandniite, vanu metsi ja haruldasi, ohustatud ning kaitsealuseid liike. Kuna Mädapea tammiku maastikukaitsealal olevaid loodusväärtusi on oluline kaitsta kogu Euroopa Liidus, kuulub kaitseala territoorium üleeuroopalisse looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000.

Mida šaakal sööb?

Avapilt
Sisu

Rebase ja hundi sugulased - šaakalid - on Tallinna elama kolinud. Kaader on võetud koolilaste rajakaamerale jäänud videost.

 

Kahe nädala eest näitasime videot Tallinna koolilaste rajakaamerasse jäänud šaakalitest. Seepeale küsiti, miks tundub šaakal kompostihunnikutes käies söönuks saavat ja hunt mitte, ometi šaakal ja hunt näivad vaid suuruse poolest erinevad. Sel nädalal tutvustamegi täpsemalt šaakali toidulaua iseärasusi.

 

Tõsi, suurus on hundi ja šaakali menüü määramisel oluline faktor. Hallhunt on tippkiskja, kes kaalub täiskasvanuna enamasti 30-40 kg. Euraasias elav harilik šaakal seevastu kaalub täiskasvanuna 7-15 kg ning on ökoloogilise niši poolest mesopredaator ehk keskmise astme kiskja. Erinevalt hundist on šaakal pigem omnivoor, sest taimne toit moodustab tema menüüst 20-40%.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.