Pildistas LK team

Ungrukold lumes

Harilik ungrukold        Huperzia selago

Kõige arvukamaks ja tuntumaks meie kuusikutes ja segametsades kasvavatest koldadest on muidugi kattekold.

Kaitsealune harilik ungrukold kasvab varjulistes metsades ja väikeste kogumikena. Taime püstine harkjalt harunev ruljas peavars võib küündida paarikümne sentimeetrini ja lehed asetsevad ungrukollal tihedalt.

Päästeamet annab teada

Ilmateenistuse tänase ja eilse lumeolude kaardid

Kuna õhutemperatuur püsinud miinuspoolel, siis on ka siseveekogude pinnale on tekkinud esimene jää, mis on aga veel õhuke ja seega eluohtlik.

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala rõhutab, et hetkel veekogudele tekkinud jää ei ole kindlasti veel kandev ja jääle minek on äärmiselt ohtlik. „Eriti palume silma peal hoida lastel, kes esimeste külmadega võivad enim jääle kippuda. Juba käesoleva aasta märtsis on jää või libedate kallaste tõttu elu kaotanud kolm inimest, “ ütleb Virkala.

Ilmateenistuse lumeolude kaart

Lumikatet on kaardil näha enne õhtupoolikul algavat tormi nii Hiiumaal, Käsmu kandis kui Võrumaal. Eks homme teeme uue ülevaate olukorrast, sest tugeva tormi hoiatus on antud üle kogu Eesti.

Kõikjal lõunakaarte tormituultega peaks kaasnema ööseks tugev lumesadu koos tuisuga ja kui temperatuuri vastu hommikut plussi keerab, siis ka jäide.

Liiklejad palun olge ettevaatlikud!

Kaamerapilt Käsmu meremuuseumist:

Fotod Arne Ader

Urvalinnud kasel ( loodusemees.ee )

Urvalind         Carduelis flammea

Hoolimata äkilisest külmalainest on seni vähemtormiste, aga põhjakaarte tuultega märgata elavnenud linnurännet, aga täna õhtuks peaks meile jõudma lõunakaarte torm koos tiheda lumesajuga.

Läbirändel urvalinde kohtame siin juba alates oktoobrikuust, sest vaid paaril üksikul korral on urvalinnud meil pesitsenud.

Urvalindude parved on erineva suurusega, aga nad on märgatavad. Meile talvituma jäävate urvalindude arvukus on aastate lõikes olnud äärmiselt kõikuv.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Muttide tegevusjäljed

Nädal kujunes tavapärasest külmemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus ‑4,3…1,8 kraadini, mis oli normist (keskmine 1991…2020) 0,4…5,1 kraadi võrra madalam.

Õhutemperatuur püsis esmaspäevast kolmapäevani plusspoolel, alates neljapäevast langes alla nulli. Nädala maksimaalne õhutemperatuur (3,6 °C) mõõdeti Jõgeva ilmajaamas esmaspäeval ja minimaalne (-9,0 °C) pühapäeval.

Sademeid kogunes nädala jooksul 14,7 mm, mis sadasid maha vihma, lörtsi ja lumena.  Kõige suurem ööpäevane sajusumma (10,4 mm) läks kirja esmaspäeval. Sel päeval tuli enamus sademeid vihmana, aga õhtul hakkas sadama lörtsi ja lund.