Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Uuring: hundid ja koerad suudavad võrdselt luua inimesega lähedase suhte

Avapilt
Sisu

Tekst: Laura Kiiroja
Kunstnik: Karoliina Kangur

 

Hiljuti avaldati Stockholmi ülikooli teadusuuring huntide ja koerte võimest inimestega lähedase sideme loomisel. 

 

Rootsi teadlased sotsialiseerisid võrdsetel tingimustel 10 hallhunti ning 12 alaska malamuuti. Huntide sotsialiseerimisega alustati kriimsilmade kümnendal elupäeval, millest alates kasvatasid neid inimestest kasuvanemad - nii nagu ikka sute sotsialiseerimisel kombeks.

 

Metsisekana sügiseses metsas

Pildistas LK-team

Metsisekana

 

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

 

Kas pole kena värvikas lind? Tagasihoidlikuma hallikaspruuni sulestikuvärvuse ja lühema sabaga tedrekanaga võime segamini ajada küll.

Metsisekana ongi kana suurusega ehk pooleteise kilo ringis kuid vanemad isendid võivad kaaluda isegi kilo jagu rohkem. Kõigest hoolimata jääb nende kaal uhketest isaslindudest kuni poole võrra väiksemaks.

Viristajate parved

Fotod Arne Ader ja Kaido Einama

Siidisabad

Siidisabad ( www.loodusemees.ee )

 

Siidisaba           Bombycilla garrulus

 

Väga harva on siidisabad Eestis pesitsenud, aga läbirändajad saabusid meile oma pesitsusaladelt Karjalast, Soomest ja isegi Rootsist. Kaunite siidisabade läbiränne kestnud oktoobris ja kestab veel novembris-detsembris. Talvitujaid võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande ringis.

Loodusvärviline Eesti

Ülesvõte Pühajärve veebikaamerast

Pühajärve

Meie looduse kõige värvilisem aeg, aga näis mis kaunistest värvidest tormiga alles jääb?

Sügisvärvid võivad olla puude lehestikus aastate lõikes täiesti erinevad ehk miks mõnel aastal paistavad lehed puudel punasemad ja järgmisel täiesti kollastena?

Vaatame mida ütleb Tartu ülikooli taimefüsioloog Evi Padu: ”Lehtpuude lehed kaotavad igal sügisel oma rohelise värvi muutudes kirjudeks kas kollastes, punastes ja violetsetes toonides.

Sügislehtede, aga samuti viljade ja õite erinevat rohelisest värvust põhjustavad kaks pigmendirühma: plastiidides paiknevad karotinoidid (kollasest kuni punaseni) ja rakumahlas lahustunud antotsüanidiinid (õrnroosast kuni intensiivse violetseni).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.