Karli asukoht rändekaardil

Sõja jalust on Karl jõudnud Ukraina ja Moldova piirile

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula isaslinnu Karli (kasutatakse ka nime Karl II) raadiosaatja annab signaali ja kaardilt näeme tema asukohta ehk huvilised elasid teadmatuses ja muidugi muretsesid kaks ja pool nädalat teadmatuses. Kõigi teiste Karula asukatega on kõik korras ja usutavalt teeme esmaspäeval rändest ülevaate.

Koostas Marek Vahula

Fotod Peep Käspre ja Arne Ader

Hirvepull

Rekord nr. 483         Hirve uhked sarved

Punahirv         Cervus elaphus

Uhkeimate sarvedega hirve küttis 16. juunil 2019. aastal Hubert Delcorte Saaremaal Pärsama jahipiirkonnast.

Hirve sarve kõikide erinevate mõõtude kogusummaks oli koguni 241,91 sentimeetrit. Punahirve sarve punktisumma moodustub 15-st erinevast parameetrist, millest 9 on seotud sarve erinevate osade mõõtudega ja kaaluga ning 6 on hinnangulised.

Foto Arne Ader

Sügisilu peeglis. Kavadi järv Haanjas ( www.loodusemees.ee )

Reede hommikul ärkame astronoomilises sügises. On võrdpäevsuse aeg, kui päeva ja öö pikkus on kaksteist tundi ning päike tõuseb täpselt idast loojudes läände.

Astronoomiline sügis algas öösel kell 04.04

Õhtul saabub peale päikese loojakut peatselt pimedus lisaks algas kuu loomise aeg ja selge ilmaga on juba tunni möödudes taevas tähti seal kus valgusreostust vähem.

Looduses kestab fenoloogiline varasügis: päevasoojus on vähenenud, puudel märkame juba erksaid värvilaike, tuules kaotavad kased lehti, alusmets paistab juba läbi, linnud rändavad…

Kindlasti ootame veel päikeseliste päevadega „vananaistesuve“ mis võiks vaheaegadega kesta kuni oktoobri keskpaigani. Soojad ilmad võivad meile pakkuda värviküllast sügisaega.

Pildistas LK-team

Fotojutud Lihula mõisas algavad laupäeval kell 10.00

Heiko Kruusi foto ja tutvustus

Sel nädalal peetakse Lihulas kahekümnendat korda suurt loodusfilmipidu – Matsalu Loodusfilmide Festivali (MAFF).

Sama kaua on festivali saatnud loodusfotonäitused ning fototeemalised töötoad ja loengud. See on olnud pikk aeg ja selle jooksul on nii mõndagi muutunud: nii meie arusaamistes maailmast kui ka võimaslustest ümbritseva jäädvustamiseks. Piisab, kui öelda, et esimeste festivalide aegu olid digikaamerad veel lapsekingades ning kõik tõsised loodusfotograafid pildistasid diapositiivfilmile tundlikkusega ISO 50 või 100. Täiesti hääletult 20 ja rohkem kaadrit sekundis pildistavast fotoaparaadist ei osatud vist undki näha… Samuti ei räägitud siis veel nii häälekalt ja veendunult globaalsetest kliimaprobleemidest või elurikkuse kadumisest.