Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Suvise aialinnupäeviku hooaeg on poole peal!

Suvine aialinnupäevik 2022, https://eoy.ee/aed/

Pildistas Marika Käbin

Suvise aialinnupäeviku üheksas hooaeg on jõudnud poole peale, koos oleme kogunud neljasajas aias juba 18 000 loodusvaatlust. Jätkame samas vaimus!

Viimaste nädalate kuumad suveilmad ja paiguti tugevad äikesed pakuvad pesitsevatele lindudele parasjagu väljakutset, ent on hädavajalikud rikkaliku toidulaua kasvamiseks.

Palavatel ilmadel vii aeda kauss veega, et janused linnud saaksid kosutust. Pea meeles, et kaussi tuleb regulaarselt puhastada ning värske veega regulaarselt täita.

Linnupojad päevalilleseemneid süüa ei saa, mistõttu tasub aias hoida mitmekesist taimestikku, nii lopsakat kui ka niidetud. Kõrgest heinast leiavad putukaid väiksed värvulised, madal muru aitab rästastel ja kuldnokkadel vihmausse kätte saada.

Mis toimub Võrumaa kalakotkaste pesas?

Veebikaamera kuvatõmmised Sova, LK foorumist

Paistab, et tegu võõra kalakotkapaariga

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus

 

Võrumaa kalakotkaste (Kalakotkas 1) veebikaameraga varustatud pesal, kus arvatavalt kanakull oli kotkapojad murdnud, valitses tühjus ja vaikus.

Täna varahommikul saabus pesale võõras kotkapaar. Võib arvata, et kotkad olid korduvalt kontrollinud, enne kui usaldasid kohale saabud.

Kuuse-kooreüraski teine põlvkond on tulekul

Keskkonnaagentuur annab teada

Fotod Arne Ader

Kuuse-kooreürask

Kuuse-kooreürask ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne tegevus hakkas pihta mai alguses. Üraskile sobivad soojad ilmad on nende arvukust suurendanud.

Kuuse-kooreüraskid püünise kogumiskastis

Kuuse-kooreüraskid püünise kogumiskastis

VIDEO: punaselg-õgija varitseb saaki

Video LK-team

Foto Arne Ader

Saaki varitsev isaslind

 

Punaselg-õgija        Lanius collurio

 

Kus pisikesi röövlinde võime kohata?

Punaselg-õgijad tegutsevad hõredamates puistutes olgu need leht- okas- või segametsad, puisniitudel, põõsastikes ja metsastunud meresaartel, aga ka parkides või kalmistutel. linnud eriti tähelepanu ei köida sest häälitsevad vähe isegi pesitsemise aegu ja on seltsimatud. Meil võis neid tänavu kevadel pesitseda kuni mõnikümmend tuhat paari.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.