EOÜ annab teada 

Tuttpüti aastal avaldab ornitoloogiaühing kord kuus püttidega seotud teadusuuringute kokkuvõtteid, mida saab lugeda lehelt:

www.eoy.ee/tuttpytt

Vee toitainete hulga suurenemine teatud piirini soosib tuttpüti elu.

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Aasta puu 2020 on harilik kuusk (Picea abies). Meie jaoks siin põhjalas nii harilik, et jätame sõna "harilik" lihtsalt nimetuse eest ära, ja nii harjumuspärane, et mitte öelda igav. Nii juhtub, et toome jõulukski tuppa midagi eksootilisemat, näiteks jumal-teab-kus-kasvatatud nulu.

Lumine kuusemets

Ometi on kuusk kõigis oma vormides meie looduses ja kultuuris nii silmatorkav.

Foto Arne Ader

Hallhaigur maanteel ( www.loodusemees.ee )

Hallhaigur       Ardea cinerea

Suuri ja silmahakkavaid hallhaigruid võime tänavuse talvega kohata mitmel pool, vahel koguni hulgakesi. Paistab, et tegu viimaste rändeseltsingutega, suuremal hulgal on varemalt lahkutud novembri lõpus. Vaata teksti lõpus vaatluste lehte.

Mida pehmem talv, seda sagedamini graatsilisi linde kohtame. Senini on hallhaigruid peetudki meil ebaregulaarseteks talvitujateks ja varematel talvedel pole neid üle kuuesaja isendi loendatud.

Ettevõtmist tutvustab ja pildistas Leho Luigujõe

Pilt loenduselt: mustvaera talvine kogum Suures Katlas

Jaanuarist märtsini toimub Läänemerel rahvusvaheline arktiliste veelindude lennuloendus, mille eesmärk on koguda teavet Läänemerel talvitavate veelindude asurkondade suuruse kohta.

Läänemeri oma arvukate meremadalikega on oluline talvituskoht arktilistele veelindudele. „Näiteks on kahaneva arvukusega aul (Clangula hyemalis) üks liikidest, kelle edaspidine saatus oleneb suuresti Läänemere elukeskkonna kaitsest,“ kirjeldas loenduse projektijuht, Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli peaspetsialist Leho Luigujõe.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2019. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat.

Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimisavaldusi saab esitada veel 10. jaanuarini aadressil: 

mariliis@elfond.ee

Auhinna laureaat kuulutatakse välja 2020. a alguses ELFi sünnipäeval.