Eesti Ornitoloogiaühing autasustas Rahvusraamatukogus toimunud Suurel linnuõhtul aasta linnu öösorri joonistusvõistluse parimate tööde autoreid.

Aasta linnu joonistusvõistluse paremaid töid saab vaadata veebigaleriist lehel: LINK

Video salvestas Bea; LK foorumist

Kass ehk kodukass     Felis catus

Eile külastas talilinnukaamerat isegi veidi ootamatu võõras.

Katsusime selgust saada kohalikelt elanikelt, kellega tegu? Lähima paari kilomeetri raadiuses sellist isendit ei teata ega tunta. Välimuselt on tegu hästi toidetud kodukassiga, kes paistab olevat „uurimisretkel“.

Seega pole toidumaja külalistel kassi kimbutamisi vaja karta.

EOÜ annab teada

Äsja ilmunud teabelehest Tiirutaja saab lugeda Riin Viigipuu artiklit, kuidas saavad linnud hakkama tänapäeva maailmas, kus müra on peaaegu igal pool.

Ilmus ka viimane osa aasta linnu retrospektiivist ja markide ajaloost.

Linnuhuviliste lugude rubriigis jagab oma meenutusi ja mõtteid Jaak Tammekänd.

Nõuandeid öörände jälgimise ja ööhäälte lindistamise osas jagavad Tarvo Valker ja Uku Paal.

Värsket numbrit saab lugeda veebis:

https://www.eoy.ee/pics/792_Tiirutaja_46.pdf

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

4. osa

Järgnevate päevade ilm metskurvitsate rännet ei soosinud ning 25. novembriks oli küll mõneti staatiline, kuid ikkagi ettearvamatu olukord: viis meie satelliitneppi oli jõudnud Inglismaale ning neli olid enda (ajutiseks) peatuspaigaks valinud Skandinaavia (vt rändekaart 1).

Rändekaart 1. Allikas: Club National des Becassiers

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsad on olulised Maa elurikkuse hoidjad. Mõned loomad, eriti need, kelle elupaigaks on metsade äärealad, suudavad kiiresti kohaneda metsa inimtekkeliste muutustega. Suuremaid metsaalasid vajavad loomad aga ei ole suutnud muuta oma miljonite aastatega kujunenud käitumist või elupaigaeelistust tempos, millega inimtegevus metsa ümber kujundab – seetõttu võib nende liikide arvukus kiiresti kahaneda. Tänaseks on Maa metsadest otsesest inimmõjust puutumata vaid kolmandik, kuid ka nende metsaalade osakaal on raiete või teede rajamise tõttu vähenemas. Näiteks aastail 2000–2013 vähenes Maa puutumata metsa pindala 7,2%.